22. jaanuaril 2026 toimus MATIK õpetajate neljas koostöökohtumine, kuhu olid kogunenud reaal- ja loodusteaduste õpetajad üle Pärnumaa. Kohtumise keskseks teemaks oli noppeõppe mudeli tutvustamine, mille viisid läbi SA Iga Laps on Andekas esindajad Kaija Kits ja Eneli Rimpel.
Tänapäeva õppijaskond on väga mitmekesine ning õpetajatel jääb sageli puudu ajast või vahenditest, et diferentseerida õpet just kõrgema võimekusega õppijatele. Uuringud ja kogemused näitavad, et märkimisväärne osa õpilaste potentsiaalist jääb koolis arendamata, kuna fookus on tihtipeale suunatud mahajääjate järeleaitamisele ning võimekamad õpilased tunnevad tunnis igavust, mis võib viia alasoorituse, motivatsiooni kao või isegi käitumisprobleemideni.
Noppeõppe eesmärk on toetada kiiremini edenevaid õpilasi, tõstes samal ajal kogu klassi õppimiskogemust. Õppekorraldus võimaldab erineva tempoga õppijate toetamist, kus kiiremini teemat omandavatele õpilastele luuakse võimalus tegeleda laiendatud või keerukamate ülesannetega.
Sel ajal, kui edasijõudnumad õpilased “nopitakse” keerukamate teemade juurde, saab õpetaja toetada ülejäänud klassi neile sobivas tempos.
Antud mudel ei ole kasulik vaid tippudele, vaid võimaldab ka õppimiseks rohkem aega vajavatel lastel kogeda eduelamusi, sest nende tugevused ei jää enam liiga kiire õppetempo varju. Õpetajate jaoks on see strateegiline tööriist, mis aitab süsteemselt märgata ja toetada iga lapse annet juba põhikoolis.
Enda kogemusi noppeõppe rakendamisest jagas Pärnu Tammsaare Kooli matemaatikaõpetaja Kristi Suppi. Oma ettekandes tõstatas ta küsimuse, kellele koolis tegelikult rohkem tähelepanu pööratakse? Kas õppimisraskustega õpilastele, olümpiaadideks valmistuvatele tippudele või neile, kes ei ole ei ühed ega teised, kuid kelle potentsiaal vajab samuti märkamist. Just see „vahepealne“ õppijarühm kipub tema sõnul sageli jääma süsteemse toeta.
Kristi kirjeldas, kuidas noppeõpe aitab märgata ja kaasata õpilasi, kes tavapärases tunnitempos võivad jääda varju, kuid kellel on huvi ja võimekus keerukamate ülesannete lahendamiseks. Õpilaste valikul mängib rolli nii õpetaja professionaalne vaade, tunnikontrollide tulemused kui ka laste endi motivatsioon. Tammsaare koolis tekkis noortel endil küsimus: „Miks mitte mina?“ – Noppeõppesse pääsemisest tekkis omamoodi põnevust tekitava sõbralik võistlus. Selline lähenemine suurendab õpilaste enesekindlust ja sisemist motivatsiooni.
Praktilise poole pealt tõi Suppi välja, et üheks suurimaks väljakutseks noppeõppe juures on sobivate ülesannete leidmine. Lahendustena nimetas ta raamatukogude ja veebikeskkondade kasutamist, tehisintellekti kaasamist ning ka enda loovust, sest sageli sünnivad parimad ülesanded just katsetamise käigus. Noppeõppe raames arendatakse lisaks ainealastele teadmistele ka loogilist mõtlemist, meeskonnatööd, loovust ja probleemilahendusoskust, julgustades õpilasi mõtlema „kastist välja“.
Kristi sõnul ei ole noppeõpe pelgalt lisatöö õpetajale, vaid pikaajaline investeering õppijatesse. Kuigi ajapuudus on koolis kõigile tuttav mure, aitab ideede ja materjalide jagamine ning koostöö teiste õpetajatega luua ühise „tööriistakasti“, mis teeb noppeõppe rakendamise järjest sujuvamaks ja jätkusuutlikumaks.
Matemaatikaõpetajate professionaalse arengu toetamisest rääkis TÜ Pärnu kolledži täiendusõppe koordinaator Reelika Lume, tutvustades õpetajatele suunatud väljaõppe- ja täiendkoolitusvõimalusi. InseneeriaKOBARa kogukonnajuht Birjo Must andis ülevaate kevadel Pärnumaal toimuvast Avatud Tehaste Päevast, mis toob vahetu kogemuse kaudu inseneeria ja reaalteadused õpilastele lähemale. Sellised ettevõtmised toetavad noppeõppe ideed, pakkudes motiveerivaid ja elulisi väljakutseid just neile noortele, kes soovivad süveneda ja näha seoseid kooliõppe ning päriselu vahel.
MATIK-projektijuht Karoliine Aus tutvustas projekti „Pärnumaa MATIK õppesuuna ja moodulite arendamine 3. kooliastmes“ arenguid ning kogus osalejatelt sisendit MATIK-võrgustiku edasiste tegevuste kavandamiseks.
Järgmine MATIK-võrgustiku kohtumine toimub 26. märtsil 2026.
Pildid tegi Kevin Kohjus.
Täna toimus Wendre häkatoni kick-off, kus kaheksa meeskonda esitlesid Wendrele oma ideid tekstiili-, porolooni- ja teiste tootmisjääkide väärindamiseks. Kokku esitati häkatonile 21 ideed, millest järgmisesse
21.–25. aprillil külastasid Pärnumaa Rohekobar, Pärnumaa ettevõtted ning uue projektiperioodi partnerülikoolide esindajad Rotterdami, et tutvuda sealse ringmajanduse, kestliku ettevõtluse ja innovatsiooni ökosüsteemiga. Õppereisi eesmärk oli
Sel aastal kolmandat korda toimunud Pärnumaa Toidumeene konkursi eesmärk oli leida ja tunnustada Pärnumaale iseloomulikke toidumeeneid, mis tutvustavad piirkonna maitseid, toidukultuuri ja jätkusuutlikku ettevõtlust. See on võimalus väärtustada kohalikku
Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.
Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.
Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.
Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.
Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:
Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.
Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.
Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.
Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.
Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige
Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem
Liikmed:
Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige
Liikmed:
