3.–5. juunil külastas Pärnumaa roheKOBAR Taanit, et tutvuda Euroopa ühe silmapaistvama tööstussümbioosi piirkonna, Kalundborgi, ning Kopenhaageni kestlike linnalahendustega. Kolmepäevane õppereis pakkus praktilisi näiteid sellest, kuidas ettevõtted, omavalitsused, teadusasutused ja kogukonnad saavad koos luua majanduslikult edukat ning ressursitõhusat tulevikku. 

Õppereisi esimene päev viis osalejad Kalundborgi – Taani läänerannikul asuvasse linna, mida peetakse maailma tuntuimaks tööstussümbioosi näiteks. Kalundborg on tuttav ka paljudele Pärnumaa ettevõtjatele, sest selle piirkonna esindaja osales 2024. aastal Pärnumaa esimesel Rohefoorumil, kus jagati kogemusi tööstussümbioosi rakendamisest. 

Täna on Kalundborgist saanud rahvusvaheline eeskuju, kuidas ettevõtted saavad jagada ressursse, energiat, vett, soojust ja kõrvalvoogusid viisil, mis vähendab keskkonnamõju ning kasvatab samal ajal konkurentsivõimet. 

„Kalundborgi suurim tugevus ei ole üksik projekt või tehnoloogiline lahendus. Nende edu aluseks on aastakümnete jooksul kujunenud usaldus ja koostöö ettevõtete vahel,“ ütles TalTech doktorant Margit Kull.  

Kalundborgi sümbioosi strateegia põhineb kolmel märksõnal – ühendada, võimaldada ja kujundada. Organisatsiooni eesmärk on tuua kokku tööstusettevõtted, kommunaalteenuste pakkujad, teadusasutused, avalik sektor ja kogukonnad, et arendada ringmajandust ning luua ühiseid lahendusi tuleviku väljakutsetele. 

Tööstussümbioosi areng Kalundborgis ei ole toimunud üleöö. Esimesed koostöövormid said alguse juba 1980. aastate lõpus ning tänaseks on sellest kasvanud rahvusvaheliselt tunnustatud koostöömudel. See areng näitab, et toimiv koostöö vajab aega, eestvedamist ja struktuuri. Külastuse käigus tutvustati ka kümmet sümbioosivoogu, mis hõlmavad muu hulgas bioenergia tootmist, vee taaskasutust, liigsoojuse kasutamist, CO₂ väärindamist ja tööstuslike kõrvalvoogude ringlussevõttu.   

Teadus ja tööstus käsikäes

Kalundborgi külastuse oluline osa oli kohtumine Helix Labi direktori Anette Birckiga, kes tutvustas piirkonna teadus- ja innovatsiooniökosüsteemi. 

Helix Lab on teadus- ja hariduskeskus, mille eesmärk on ühendada ülikoolid, tudengid ja tööstusettevõtted. Keskuse visioon on kujundada Kalundborgist aastaks 2030 rahvusvaheline bioklaster tööstus 4.0 biotootmise, biolahenduste, teaduse, hariduse ja innovatsiooni valdkonnas. 

Helix Labi tegevus keskendub rakendusuuringutele ning tudengite kaasamisele ettevõtete tegelike probleemide lahendamisse. Keskuses tegutsevad protsessi-, analüütilised, automaatika- ja robootikalaborid ning prototüüpimise töökojad, kus sünnivad lahendused koostöös ettevõtetega. 

Eriti muljet avaldas osalejatele Helix Labi Fellows-programm. Alates 2022. aastast on programmis osalenud 82 magistranti 27 erinevast rahvusest ning 28 erinevalt õppesuunalt. Ligikaudu pooled vilistlastest töötavad täna Kalundborgi tööstuses ning suurem osa on jäänud elama Taani. 

„Helix Lab näitab väga hästi, kuidas piirkond saab teadlikult kasvatada endale vajalikku talenti. Tudengid lahendavad päris ettevõtete päris probleeme ning sellest võidavad nii ettevõtted, teadlased kui ka kohalik kogukond,“ märkis Pärnumaa Arenduskeskuse innovatsioonijuht Svea Uusen. 

Tuleviku tööstus vajab tulevikukindlat taristut

Päeva lõpetas külastus Kalundborg Utilitysse, kus tutvuti piirkonna vee- ja energiasüsteemide arenguplaanidega. 

Kalundborg seisab silmitsi kiiresti kasvava tööstuse ja suureneva ressursivajadusega. Uued tehased, olemasolevate ettevõtete laienemine ning tööstusinvesteeringud suurendavad nõudlust joogivee, jahutusvee, tehnilise vee ja soojuse järele. 

Ettevõtte esindajad rõhutasid, et tulevikus ei saa kõiki vajadusi katta ainult põhjaveega. Seetõttu arendatakse niinimetatud „fit-for-purpose“ vee kontseptsiooni, kus erinevateks eesmärkideks kasutatakse sobiva kvaliteediga vett – olgu selleks põhjavesi, pinnavesi, taaskasutatud vesi või vajadusel isegi magestatud merevesi. 

Samuti tutvustati Põhja-Euroopa üht suurimat tööstuslikku kütte- ja jahutussüsteemi, mis kasutab tööstuse liigsoojust ning aitab säästa märkimisväärses koguses vett ja kemikaale. 

„Kalundborg õpetab, et kestlikkus ei tähenda ainult keskkonnateemasid. See tähendab ka pikaajalist mõtlemist taristu, ressursijulgeoleku ja ettevõtluskeskkonna arendamisel,“ võttis päeva kokku Tori keskkonnanõunik Kärt Linder. 

Pärnakas Taanis aitab kujundada ringmajanduse tulevikku

Õppereisi teisel päeval kohtusid roheKOBARa liikmed Kopenhaagenis Kerli Kant Hvassiga, kes on pärit Pärnust ning töötab ringmajanduse eksperdi ja teadlasena Aalborgi Ülikoolis. 

Kohtumisel tutvustas Kerli Taani ringmajanduse arenguid ning arutati võimalusi koostööks Eesti ja Taani ettevõtete, teadlaste ning haridusasutuste vahel. 

Aalborgi Ülikool on rahvusvaheliselt tuntud oma Problem Based Learning (PBL) ehk probleemipõhise õppe mudeli poolest. Selle lähenemise keskmes on päriseluliste väljakutsete lahendamine koostöös ettevõtete ja organisatsioonidega, mis aitab tudengitel omandada praktilisi teadmisi ning ettevõtetel leida värskeid lahendusi keerukatele probleemidele. 

Kohtumisel räägiti võimalustest kaasata tulevikus rohkem rahvusvahelisi tudengeid ja teadlasi ka Eesti ettevõtete väljakutsete lahendamisse ning tugevdada koostööd Pärnumaa ettevõtete ja Taani teadusasutuste vahel. 

„Kerli kogemus näitab, et ringmajandus ei ole ainult tehnoloogiline küsimus. See on ka oskus tuua kokku inimesed, teadmised ja organisatsioonid, et luua süsteemseid muutusi,“ tõdesid kohtumisel osalenud. 

Kopenhaagen tõestab, et kestlikkus võib olla elamus

Kopenhaageni puhul jäi kõlama, et kestlikkus ei ole linnas eraldiseisev projekt, vaid loomulik osa igapäevasest elust. Jalgrattateed, energiatõhusad hooned, sadamaalade taaselustamine ning rohelised liikumislahendused moodustavad terviku, kus keskkonnahoid ja elukvaliteet käivad käsikäes. 

Üheks külastuse tipphetkeks kujunes CopenHill – jäätmeenergiakeskus, mille katusele on rajatud suusanõlv ning mille fassaadil asub maailma üks kõrgemaid tehisronimisseinu. 

Veelgi muljetavaldavam kui rajatise arhitektuur oli selle aktiivne kasutus. Kohalikud elanikud käivad seal suusatamas, jooksmas, ronimas ja aega veetmas. Nii on tavapärasest infrastruktuuriobjektist saanud linna üks populaarsemaid vaba aja veetmise kohti. 

„CopenHill näitab, kuidas keskkonnalahendused võivad olla midagi enamat kui tehnilised süsteemid. Need võivad olla osa linnakultuurist ja inimeste igapäevaelust,“ märkis Häädemeeste keskkonnanõunik Sirli Pedassaar-Annast. 

Inspiratsioon Pärnumaale

Kolmepäevase õppereisi peamine sõnum oli, et kestlik areng sünnib koostööst. Kalundborgi näide tõestas, et ettevõtetevaheline koostöö võib kujuneda piirkonna majandusarengu mootoriks. Helix Lab näitas, kuidas teadus ja ettevõtlus saavad ühiselt kasvatada uusi teadmisi ning talente. Kopenhaagen demonstreeris, kuidas keskkonnalahendused võivad parandada inimeste igapäevast elukvaliteeti. 

Pärnumaa roheKOBARa liikmed naasid Taanist uute teadmiste, kontaktide ja ideedega, kuidas tugevdada koostööd ettevõtete, omavalitsuste ja haridusasutuste vahel ka Eestis. 

„Meil on Pärnumaal olemas ettevõtlikud inimesed, tugevad ettevõtted ja kasvav huvi ringmajanduse vastu. Taani kogemus näitas, et kui nende kõrvale luua tugev koostöövõrgustik ja ühine visioon, võivad sündida lahendused, mille mõju ulatub kaugele väljapoole ühte maakonda,“ võttis õppereisi kokku roheKOBARa kogukonnajuht Toomas Toodu.