Vaata, millised Pärnumaa kogukonnaprojektid said KOP kevadvoorust toetust

Kohaliku omaalgatuse programm toetab kohalikke algatusi ja kogukondade ühistegevust. Kevadvoor näitas taas, et Pärnumaal on palju inimesi ja ühendusi, kes tahavad oma piirkonna heaks panustada. Kokku laekus 2026. aasta kevadvooru 62 projektitaotlust, millest 53 edastati hindamisele. Voor oli konkurentsitihe ning häid projekte oli rohkem, kui eelarve võimaldas toetada. Hindamiskomisjoni ettepanekule tuginedes otsustas Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatus toetada 20 projekti kogusummas 50 000 eurot.

Kohaliku omaalgatuse programm jaguneb kaheks meetmeks.

  • Kogukonna areng: Meetmest toetatakse tegevusi, mis aitavad tugevdada kogukonnatunnet, kasvatada kohalike inimeste teadmisi ja oskusi ning tuua inimesi rohkem ühistegevustesse. Maksimaalne toetus ühe projekti kohta on 2500 eurot. Kevadvoorus sai sellest meetmest toetuse 8 projekti.
  • Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine: Meetmest toetatakse kogukonnale vajalikke objekte, vahendeid ja teenuseid, mis aitavad kohalikel inimestel koos tegutseda ning parandavad kogukonna võimalusi. Maksimaalne toetus ühe projekti kohta on 4000 eurot. Kevadvoorus sai sellest meetmest toetuse 12 projekti.

Toetuse saanud projektid aitavad hoida ja arendada kohalikku elu, luua paremaid võimalusi kooskäimiseks, õppimiseks, tegutsemiseks ja kogukonnale vajalike teenuste pakkumiseks. Allpool on ülevaade Pärnumaal 2026. aasta KOP kevadvoorust toetuse saanud ühendustest ja nende projektidest tähestikulises järjekorras.

Toetust said

Ernst Sokolowsky nimeline MTÜ – Vändra multifunktsionaalse spordiväljaku korrastamine  (2 867,29 €). Projekti eesmärk on parandada kohaliku spordiväljaku kasutusvõimalusi ning soodustada kogukonna aktiivset liikumist. Projekti käigus puhastatakse olemasolevad kummimatid samblast, luuakse võrkpalli mängimise võimalus, paigaldatakse pingid, jalgrattahoidja ja “Terve Eesti” pallikast. Tulemuseks on korrastatud ja paremini kasutatav spordiväljak, mis koos lähedal asuva madalseiklusraja, ronimisraja ja jalgpalliplatsiga loob kogukonnale mitmekesise sportimisvõimaluse. 

Kabli Külaselts – Muinastulede öö tähistamine Kabli rannas.  (1 350,00 €). Muinastulede öö tähistamine Kabli rannas toob kohalikud inimesed kokku ja loob sooja kogukonnatunde. Koos valmistatakse sündmus ette, jagatakse ülesandeid ja igaüks saab panustada oma oskuste, aja või hea tahtega. Sündmus toetab omavahelist suhtlust, koostegemise rõõmu ja kohaliku traditsiooni hoidmist.

Kõmsi Külaselts – Valgus, varjud ja turvaline ruum (1 962,00 €). Kõmsi kogukonnakeskuse akendele paigaldatakse voldikkardinad. See aitab luua paremad tingimused laste, noorte ja kogukonna tegevusteks. Projekti tulemusena muutub keskus mugavamaks ja mitmekülgsemaks kõikidele kasutajatele.

Lavassaare Külaselts – Lavassaare Külaseltsi külamaja varustamine puhta veega. (4 000,00 €). Projekti toel rajatakse Lavassaare Külaseltsi külamaja juurde puurkaev ja soojustatud maa-alune pumpla. Vee olemasolu on vajalik selleks, et külamaja saaks toimida kogukonna kooskäimise ja tegevuste paigana.

Lähkma-Saunametsa Külaselts – Oskused ja traditsioonid. (2 421,00 €). Projekti raames viiakse läbi erinevad õpitoad, kus osalevad eri vanuses kogukonna liikmed. Osalejate põhituumiku moodustavad kohaliku kogukonna inimesed, kes jagavad oma kogemusi ja teadmisi teistega. Koos tegutsedes ja teadmisi vahetades püsib kogukond tugev ja ühtne, samal ajal säilitades ning elavdades kohalikke kultuuritraditsioone.

Metsaääre Küla Selts – Murutraktor külaplatsi hooldamiseks. (3 850,00 €). Projekti raames soetatakse murutraktor külaplatsi ja kogukonna rohealade regulaarseks hooldamiseks. Projekti tulemusena on külaplats korras ja hooldatud ning loodud on paremad tingimused kogukonna aktiivsuse kasvuks, ühistegevusteks, koostööks ja vaba aja veetmiseks. 

Mittetulundusühing Maarja-Magdaleena Gild – Maarja-Magdaleena Gildi ärklisaali põrandate renoveerimine. (1 674,00 €). Maarja-Magdaleena Gildi ärklisaali puitpõrand renoveeritakse, et ruum oleks paremini kasutatav proovideks, trennideks, kontsertideks, loenguteks, õpitubadeks ja näitusteks. Ärklisaal on oluline kooskäimise koht Pärnu kultuuriinimestele, kollektiividele ja Gildi maja külastajatele.

Mittetulundusühing Marina Külakoda –  Saarde XXV kaitsepäeva laskevõistluse korraldamine ja jäädvustamine Lauri Karjääris 22.08.2026. (2 123,67 €). Saarde XXV kaitsepäeva laskevõistlus Lauri karjääris tähistab 25 aastat kestnud kohalikku traditsiooni. Projekti toel korraldatakse ja jäädvustatakse juubelisündmus, mis toob kokku eri põlvkonnad, kohalikud ühendused ja vabatahtlikud. Jäädvustus aitab hoida alles mälestusi olulisest kohalikust sündmusest ning tugevdada inimeste sidet oma kodukohaga.

Mittetulundusühing Meie Värati – Värati kogukonnamaja mänguväljaku rajamine ja kogukondliku tegevusruumi arendamine. (2 961,11 €). Projekti eesmärk on arendada Värati küla kogukonnamaja ümbrus kaasaegseks ja atraktiivseks kogunemispaigaks. Projekti käigus rajatakse kogukonnamaja juurde avalik mänguväljak ning luuakse toimiv internetiühendus koos vajalike seadmetega. Projekt loob lastele ja noortele paremad võimalused vaba aja veetmiseks ning õppe- ja kogukonnategevustes osalemiseks, suurendab kogukonnamaja kasutust ning pakub Värati elanikele rohkem võimalusi kokku tulla ja ühiselt tegutseda.

Mittetulundusühing Pärnu Mündikoda – Pärnumaa II Jõululaulupidu. (2 500,00 €). Jõululaulupidu on kogukondlik suursündmus, mis sünnib Pärnu koorilauljate, dirigentide ja kultuuriinimeste ühisel panusel. Teisel aastal toob projekt lavale juba 350–400 koorilauljat koos saateansambliga ning kasvatab edasi Pärnu uut jõuluaegset traditsiooni. Jõululaulupeol on keskmes koorilaulu ühine jõud, ühislaulmise ilu ja mitmehäälsuse väljendusrikkus.

Mittetulundusühing Saarde Käsitöö – Esitlusseadmete ja värviprinteri soetamine Saarde Käsitöökeskusele. (2 710,80 €). Projekti käigus soetatakse MTÜ-le Saarde Käsitöö esitlustehnika ja printer-skänner-koopiamasin, et parandada Saarde Käsitöökeskuses pakutavate koolituste läbiviimise tingimusi. Kvaliteetsemad koolitused toetavad piirkonna elanike koostööd, identiteeditunnet ja Saarde piirkonna käsitöötraditsioonide hoidmist.

Mittetulundusühing Tegusad Tootsikad – Tegus aastalõpp Tootsis. (2 259,00 €). Üritustesarja raames toimuvad Tootsis akende kaunistamise konkurss, töötoad, jõululaat ja aastalõpupidu, mis toovad inimesed kokku õppima, looma ja koos aega veetma. Koolitused toovad kogukonda uusi oskusi ja ideid. Akende kaunistamise konkurss elavdab keskust. Jõululaat pakub võimalust avastada kohalikku loomingut ja nautida koosolemist. Projekt tugevdab kogukonna sidusust ja aitab kujundada püsivat aastalõputraditsiooni.

Mittetulundusühing Tõstamaa Käsitöökeskus – Tõstamaa Käsitööpoe kõrvalhoones asuva ruumi valgustuse lahendus. (871,93 €). Projekti eesmärk on rajada Tõstamaa Käsitööpoe kõrvalhoonesse valgustus, et võimaldada välitöötubade ja näituste läbiviimist. Vajadus paremate tingimuste järele on kasvanud seoses käsitöökeskuse töötubade valiku suurenemisega ja festivaliga „Tõstamaa Õhetus”, mis toob kokku kogukonna ja külalised. Projekti tulemusena paraneb ruumi kasutatavus, suureneb kogukonnaliikmete osalus ning luuakse paremad võimalused käsitöö ja pärandkultuuri edendamiseks.

MTÜ Treimani külaselts – Treimani avatud hoovide päev 2026. (2 500,00 €). Projekt toetab Treimani kogukonnaelu arengut ning aitab hoida kaluriküla identiteeti ja traditsioone. Projekti raames korraldatakse „Treimani avatud hoovide päev”, mille eesmärk on tuua inimesed kokku, suurendada ühtekuuluvust, parandada heakorda ning tutvustada piirkonda külalistele. Sündmus aitab kasvatada kogukonnatunnet, suurendada piirkonna tuntust ja toetada ka kohalikku ettevõtlust.

MTÜ Tõhela Külaselts – Tõhela kultuurielu läbi aegade – ajalootund ja teatrietendus Tõhela kodukohapäeval 2026. (945,00 €). Tõhela kodukohapäev on pika traditsiooniga sündmus, mille eesmärk on hoida ja edasi anda kogukonna ajalugu ja identiteeti. Projekti eesmärk on tugevdada kogukonnatunnet ning suurendada teadlikkust kohalikust kultuuripärandist. 4. juulil 2026 korraldatakse kodukohapäeval ajalootund ja teatrietendus, mis pakuvad nii teadmisi kui ühist kultuurielamust. Projekti tulemusel kasvab kogukonnaliikmete osalus ja tugevneb ühtekuuluvustunne.

Ristiküla Külaselts – Puhas keskkond ja toimiv taristu: Ristiküla aitade reoveelahenduste rajamine. (4 000,00 €). Projekti eesmärk on rajada Ristiküla kogukonna ühiskasutuses olevatele hoonetele keskkonnahoidlik reoveelahendus. Selle tulemusel paranevad aida ja latriini kasutustingimused ning luuakse eeldused sauna kasutusele võtmiseks.

Surju-Ilvese küla Selts – Skatepargi uuendamine 2026. (4 000,00 €). Projekti raames uuendatakse Surju skateparki, et pakkuda noortele paremaid võimalusi vaba aja veetmiseks ja sportlikuks tegevuseks. Amortiseerunud ramp eemaldati kogukonna vabatahtliku tööna ning uue rambi rajamist toetavad Kohaliku omaalgatuse programm, Saarde vald ja Surju-Ilvese küla Selts. 

Vatla Külaselts – Kõlarid, et oleksime üritustel kuuldavad. (754,20 €). Kõlarid, mida Vatla Külaselts projekti raames soetab, jäävad külaseltsile ürituste korraldamiseks. Nende abil saab jätkata traditsioonilise mõisapäeva, jaanipäeva ja aastalõpupeo korraldamist, samuti pidada välikontserte, võistlusi ja töötubasid. Lisaks saavad kõlareid kasutada ka need, kes soovivad Vatla mõisas oma üritusi korraldada.

Virtsu Arenguselts – Virtsu seltsimaja uuele osale uste ja akna paigaldamine. (4 000,00 €). Virtsu Arenguseltsi töö Virtsu mõisa ait-tallihoone rekonstrueerimisel seltsimaja-muuseumihooneks on jõudmas lõpusirgele. KOP toetuse abil paigaldatakse seltsimaja uuele osale kaks välisust ja teise korruse otsaaken. See aitab uued ruumid peatselt kasutusele võtta ning loob Virtsus paremad tingimused kooskäimiseks ja ühistegevusteks.

Võiste Külaselts – Tahku Tare fotoseina loomine ja fototegevuste arendamine. (2 250,00 €). Projekti eesmärk on elavdada Võiste kogukonna tegevusi läbi fototegevuste. Korraldatakse fotojaht ja fotokoolitused ning luuakse kogukonna fotodest näitus Tahku Tares ja fotosein hoone välisfassaadil. Tegevused toovad kokku eri vanuses kogukonnaliikmed, pakuvad uusi oskusi ning aitavad jäädvustada kohalikku elu. Projekti tulemusena sünnib kogukonna ühislooming, mis tugevdab piirkonna identiteeti ja loob aluse uutele traditsioonidele.

Pärnumaa vabaühenduste tegevusega saab kõige paremini olla kursis:

Jaga:

Veel uudiseid

RoheKOBAR ammutas inspiratsiooni Taanist

3.–5. juunil külastas Pärnumaa roheKOBAR Taanit, et tutvuda Euroopa ühe silmapaistvama tööstussümbioosi piirkonna, Kalundborgi, ning Kopenhaageni kestlike linnalahendustega. Kolmepäevane õppereis pakkus praktilisi näiteid sellest, kuidas ettevõtted, omavalitsused, teadusasutused

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Saima Soobard, Lääneranna valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Kadri Juhkam, Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Katrin Tamm, Terviseameti Lääne regionaalosakonna vaneminspektor
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
Skip to content