Kutse kogukondadele: kuidas leida üles enda kogukonna ressursid?

Otsime üht Pärnumaa kogukonda, kes soovib osaleda ressursipõhise ABCD lähenemisviisi testimisel Eestis. Maakonnast saab osaleda programmis vaid üks kogukond, seetõttu ole julge ning täida sooviavaldus 16. märtsiks SIIN.

See on hea võimalus muuta oma kogukond tugevamaks, kaasavamaks ja elujõulisemaks!

Mis on ABCD mudel ja ressursipõhine kogukonna arendamine?

Ressursipõhise ehk tugevustele põhineva kogukondade arendamise lähenemisviisi (ABCD)  põhirõhk keskendub olemasolevatele tugevustele ja ressurssidele, mitte probleemidele. Oluline on mõista, et kogukonna koostoimimine on fenomen, mida ei saa luua keegi väljast, vaid kogukond ise. Võtmetegevuseks on kogukonna liikmete endi poolt arendusprotsesside juhtimine, seda eelkõige suhete ja kaasatuse kaudu. 

Kogukonnateadlane Cormac Russell on öelnud, et ärge otsige valmis lahendust heaks eluks, seda ei saa osta turult. Kuid igas meie kogukonnas elavad inimesed, kelle andeid ja oskuseid ühendades saab pakkuda just seda, mida vajame hästi elamiseks ja õitsenguks – kuid ainult siis, kui suudame neid andeid avastada, ühendada ja mobiliseerida. 

ABCD tuleb mudeli ingliskeelsest nimetusest asset-based community development. 

Protsessi käigus: 

  • Avastatakse kogukonna ressursid: inimesed, organisatsioonid, loodus, traditsioonid ja lood. 
  • Luuakse visioon: kaardistatakse kogukonna vajadused ja soovid. 
  • Seostatakse ressursid: ühendatakse inimeste oskused, teadmised ja anded, et kujundada tugevam ja iseseisvam kogukond. 

Programm kestab aprill – detsember 2025. Perioodi jooksul on ette nähtud vähemalt neli ühist koosviibimist (kokkuleppel), millele lisanduvad kogukonna iseseisvad jätkutegevused. 

Teekonda toetavad hõlbustajad, kelleks on koolitusprogrammi läbinud vabaühenduste konsultant Karoliine Aus ja Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu magistrant Mairi Lilleleht.  

Mis kasu saab kogukond?

Fookuses on ressursipõhise lähenemise protsess, mis tugevdab suhteid, laiendab kaasatute ringi, aitab näha nähtamatut, tuua esile teemasid, millega kogukond tahab tegeleda, luua visiooni. Teemadena tegeletakse just sellega, mis kogukond oluliseks peab ja tegeldakse läbi kohapeal olemasolevaga. Programmi läbimise tulemuseks on iseseisvam kogukond. 

ABCD mudeli piloteerimine pakub kogukonnale võimaluse: 

  • Tugevdada omavahelisi suhteid ja suurendada kaasatust. 
  • Tõsta teadlikkust kogukonna tugevustest ja leida viise nende rakendamiseks. 
  • Luua uusi ideid, visioone ja algatusi, mis vastavad kogukonna vajadustele. 
  • Saada praktilist kogemust, mida kasutada edasistes projektides ja arengukavade koostamisel. 

Programmi lõpus ei valmi eraldi dokumenti, küll aga näiteks saab protsessis arutatud ja avastatut kasutada oma arengu (nt arengukava koostamisel) ning edasiste projektide kavandamisel. 

Kes saab osaleda?

Olete kogukond, kes:  

  • on alles alguses, loomas omavahelisi suhteid ja otsimas ühisosa või  
  • tunnete ummikseisusu ja tahate proovida asju teisiti teha või  
  • olete mõne probleemiga kimpus ja otsite sellele lahendust.    
  • Soovite õppida, areneda ning suurendada kaasatust (nt leida juurde liikmeid, kaasamõtlejaid ja panustajaid).   

Kogukonnal ei pea olema programmis osalemiseks ettevõtet või ühingut, kuid kindlasti on vajalik meeskonna olemasolu ehk grupp inimesi, kes on valmis teekonda ette võtma ja tegevusi ellu viima.   

Programmis osalev kogukond tehakse teatavaks 21. märtsil. Valituks mitteosutunud kogukondadel on võimalik osa võtta testperioodi lõpus toimuvast üritusest.  

Lisainfo: 

Karoliine Aus 

Vabaühenduste konsultant 

Karoliine@parnumaa.ee 

+372 5307 6570 

 

Ressursipõhise lähenemise testimine on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga. 

 

Jaga:

Veel uudiseid

loomeKOBAR käis Tartus

27.02. toimus LOOME KOBARa õppereis Tartusse. Eesmärgiks oli tutvuda erinevate loomekogukondade tegevuste ja toimetamistega. Vastu võttis ja oma ettevõtmisi tutvusta Tartu Loomemajanduskeskus, kelle valdkonda kuuluvad

Toimus LOOME KOOSolek nr 2

26.02. toimus vastavatud kultuuriklubis Tempel loomeKOBARa üritus LOOME KOOSolek nr 2. Erinevate loomevaldkondade kokkusaamisel tutvustame erinevaid teemasid mis vajavad tuge ja toetust ning olulisel kohal

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

  1. Priit Ruut – komisjoni esimees, Tori valla abivallavanem
  2. Helve Reisenbuk, Häädemeeste humanitaarvaldkonna abivallavanem
  3. Saima Soobard, Lääneranna valla lastekaitse spetsialist
  4. Kairi Gustavson, Tori valla rahvatervise spetsialist
  5. Veera Leas, Kihnu vallavolikogu esimees
  6. Marija Andrekson, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  7. Marina Raid, Saarde valla sotsiaalnõunik
  8. Maarja Säde, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  9. Ly Akenpärg, Pärnu linna TEL võrgustiku koordinaator
  10. Kristi Kuusmik-Orav, TET võrgustiku koordinaator Pärnus
  11. Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  12. Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna peaspetsialist
  13. Sirli Tallo, Transpordiamet ennetustöö osakonna ekspert
  14. Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna piirkonnavanem
  15. Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant ja Punane Rist
  16. Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  17. Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistuse juhataja
  18. Margit Seppik, Pärnu Haigla Sisekliiniku Õendushooldus Keskuse juhataja
  19. Madli Murumaa, POL maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist

Liikluskomisjon

  1. Marko Šorin – komisjoni esimees, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem
  2. Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem 
  3. Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem 
  4. Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik 
  5. Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem 
  6. Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  7. Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist 
  8. Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik 
  9. Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem 
  10. Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja 
  11. Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja 
  12. Sirli Tallo, Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert 
  13. Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja 

Turvalisuse nõukogu

  1. Eiko Tammist – komisjoni esimees, Saarde vallavolikogu esimees  
  2. Külliki Kiiver, Häädemeeste vallavanem
  3. Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
  4. Ingvar Saare, Lääneranna valla vallavanem
  5. Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla majandusvaldkonna abivallavanem
  6. Karmo Näkk, Pärnu linna linnavara- ja heakorrateenistuse juhataja
  7. Lauri Luur,  Tori valla vallavanem
  8. Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant
  9. Kalev Kaljuste, Regionaal- ja põllumajandusministeerium kohalike omavalitsuste poliitika osakond Pärnumaa ja Raplamaa piirkonna juht
  10. Katrin Tamm, Terviseameti Lääne regionaalosakonna vaneminspektor
  11. Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  12. Toomas Õmblus, Keskkonnaameti Pärnu büroo juhataja
  13. Raigo Paimla, Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik
  14. Veiko Germann, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  15. Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  16. Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  17. Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  18. Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja
  19. Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi talituse Pärnu piirkonna juht
  20. Raivo Lumiste, Pärnu linnavalitsuse elanikonnakaitse ja kriisivalmiduse koordinaator
Skip to content