Projekt “Pärnumaa kohalike omavalitsuste ühise kliima- ja energiakava koostamine” jõudis etappi, kus sai tutvustada koostöös valdadega kokkupandud materjali ja ühise arutelu käigus enne suvist avalikustamist vajalikud täiendused sisse viia. Materjaliga saab tutvuda SIIT.
Pärnumaa Omavalitsuste Liit kutsus 31. mail Pärnumaa omavalitsuste esindajad Pärnumaa kliima- ja energiakava aruteluseminarile TÜ Eesti Mereinstituudi kalanduse teabekeskusesse, ajaloolisse Pärnu Lootsitorni.
Arutleti teemadel:
- Kuidas muutub kliima Pärnumaal?
- Kui suur, pigem väike on Pärnumaa süsiniku jalajälg?
- Mida saavad teha Pärnumaa vallad, mida pärnumaalased oma kliimamõju vähendamiseks?
SA Pärnumaa Arenduskeskuse juhataja ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige Erik Reinhold mõtiskles selle üle, milline on see õige ots, kust otsast Pärnumaa inimesed ja omavalitused peaks alustama, et oma tegevusega kliimamõju vähendada.
Tartu Regiooni Energiaagentuuri projektijuht ja TÜ Pärnu Kolledži roheprofessor Antti Roose tegi ettekande teemal „Miks on suurel muutusel aeglane algus? Kliimaotsuse kohad Pärnumaal ja praegu“.
Tori vallas on hetkel käsil juba mitmed projektid
Tori vallavanem Lauri Luur ettekanne“ Kuidas Tori vald päästab planeeti?“ oli mõtlemapanev. Oluline on tõsta enda teadlikkust, mis aitab muuta suhtumist ja väärtushinnanguid, tegutsemaks nii tööl kui kodus keskkonnateadlikult. Rohetiigri akadeemiaga ühinedes sai Tori valla meeskond aru, et neil on olemas tahe keskkonnahoidlikult toimetada, aga puudub igasugune kompetents.
Tänaseks on käivitatud rida projekte, mis aitavad ellu viia muutuseid kooskõlas kliima – ja energiakava eesmärkidega:
- ringmajandusele üleminek,
- elurikkuse suurendamine vallas,
- tervis ja liikumine,
- kaitsemets Tammistes,
- rohehangete rakendamine,
- hoonete energiasääst,
- säästlikud sõidukid.
Tartu Regiooni Energiaagentuuri soojusmajanduse ekspert Ülo Kask tõstis esile soojusmajanduse arengukava vajalikkust ja tutvustas põgusalt KredExi toetusi elamufondi energiatõhususe tõstmiseks nii era- kui munitsipaalsektoris.
Eestimaa Looduse Fondi märgalade programmi juht Jüri-Ott Salm tutvustas kuivendatud turbaalade kliimamõju ja maakasutuse seni alatähtsustatud rollist CO2 heite vähendamisel.
Võrdlusena tõi ta välja aastase CO2 heite (tonni/ ha) erinevate looduskoosluste puhul:
- Põllumaa 22,4 (18,3-26,5) t/ha kohta.
- Aktiivne turbakaevandus 6,4 (4,9-15,9) t/ha kohta.
- Mahajäetud turbakaevandus 6,8 (2,5-15,9) t/ha kohta.
- Rohumaa 5,5 (3,3-7,7) t/ha kohta.
- Kuivendatud metsamaa 1,2 (0,7-1,7) t/ha kohta.
- Vee erosioon 1,1 (0,7-1,7) t/ha kohta.
- Looduslik soo -0.66 kuni -0.84 t/ha kohta.
SA Pärnumaa Arenduskeskus rohekobara kogukonnajuht Toomas Toodu tutvustas Rohekobra tegevuse eesmärke:
- aidata tõsta teadlikkust ja motivatsiooni roheteemadel vähemalt 50 väike- ja keskmistel ettevõttel Pärnumaal (sh vabaühendused ja elanikud);
- sõlmida rohelepe, kus aluseks kliima- ja energiakava;
- toetada koolituste, arutelude, nõustamiste, ühiste kavandamiste ja kogukonnaloome kaudu ettevõtete, teadus- ja arendusorganisatsioonide, vabaühenduste ning omavalitsuste energiasäästu- ja ringmajandusealaste jõupingutustega.
Kuna kliimakava valmis saab?
Enne suve tehakse korrektuurid ja täiendused kliimakava tööversiooni, misjärel saavad kohalikud omavalitused integreerida just nende valda puudutavad teemad valla uuendatavasse arengukavasse. Kliimakava praegune tööversiooni on läkitatud ettepanekute tegemiseks Pärnumaa Ühistranspordikeskusele, Keskkonnaametile ja Rahandusministeeriumile. Nendepoolne tagasiside on oodatud hiljemalt 14.juuniks.
