Ettevõtlikkust õpitakse tegutsedes

2025. aasta sügisel alanud ja 2026. aasta kevadel lõppenud ettevõtlikkuse arenguprogramm andis neljale Pärnumaa koolile võimaluse siduda ettevõtlikkus, rahatarkus ja karjääriõpe senisest süsteemsemalt igapäevase koolieluga. Programmis osalesid Sindi Gümnaasium, Vändra Gümnaasium, Sauga Põhikool ja Pärnu Rääma Põhikool.

Programmi eesmärgid

Arenguprogrammi eesmärk oli kasvatada õpetajate kindlustunnet ettevõtlikkuse arendamisel, kasutades õppetöös simulatsioonimänge ja nendega seotud õppeprogramme. Samuti sooviti suurendada noorte teadlikkust ja huvi rahatarkuse ja ettevõtluse vastu, pakkudes neile võimalusi:

  • osaleda ettevõtlusmängudes
  • õppida nende kaudu iseennast paremini tundma
  • võtta korraldaja ja juhendaja roll

Programmi käik

Programm kulges etapiviisiliselt, ühendades koolitused, iseseisva praktilise töö ning kogemuste jagamise.

Sügisel alustati õpetajate ja õpilaste ettevalmistusega:

  • õpetajad kaardistasid esmalt oma senised kogemused ja ootused
  • seejärel läbisid õpetajad mängujuhi koolituse
  • õpilased said ettevalmistuse mängujuhendaja rolliks

Seejärel algas koolides iseseisev töö juhendmaterjalide läbitöötamise ja õppemängude läbiviimisega.

Vastutus liikus õpilaste kätte

Programmi käigus liikus vastutus ja algatus järjest enam õpilaste kätte.

Aasta alguses toimunud kogemusõppe päeval tõi Vändra Gümnaasiumi õpetaja Katrin Juro esile, et õpilased hakkasid ise mänge korraldama, vastutust võtma ja pärast esimesi mängude läbiviimisi oma tegevusi analüüsima.

Pärnu Rääma Põhikooli õpetaja Mart Kimmel tõdes omakorda, et noored suudavad koostöös lahendada nii tehnilisi kui sisulisi probleeme ning täiskasvanu ei pea alati sekkuma. See kogemus kinnitas, et ettevõtlikkust ei õpita ainult kuulamise, vaid eelkõige tegutsedes.

“Just praktiline kogemus andis õpilastele võimaluse arendada suhtlemis-, koostöö- ja juhtimisoskusi ning kogeda, kuidas ettevõtlikkus väljendub päris olukordades vastutuse võtmises, otsuste tegemises ja meeskonnatöös,” lisas Kimmel.

Kogemuste analüüs ja koolide tulevikuplaanid

Programmi viimases etapis keskenduti kogemuste analüüsimisele, koolide arenguplaanide koostamisele ning sellele, kuidas lõimida ettevõtlus-, rahatarkus- ja karjääriõpe koolis senisest süsteemsemaks tervikuks.

Sauga Põhikool sõnastas eesmärgi kujundada välja terviklik süsteem, kus ettevõtlikkus ja rahatarkus on järjepidevalt lõimitud kõikides kooliastmetes.

Sindi Gümnaasium kavandab järgmisteks aastateks tegevused, mis seovad ettevõtliku õppe ja karjääriõppe tugevamalt õppekavaga, alustades rahatarkuse mängudest nooremates klassides kuni töövarjutamise, praktiliste projektide ja koostööni ettevõtetega vanemates kooliastmetes.

Pärnu Rääma Põhikooli sooviks on luua keskkond, kus laps saab ise tegutseda, eksida turvaliselt ja õppida mitut oskust korraga.

Vändra Gümnaasium soovib pakkuda õpilastele rohkem päriselulisi ja kogemusõppel põhinevaid tegevusi, mis aitavad siduda õpitut igapäevaelu, töömaailma ja tulevikuvalikutega ning annavad noortele julgust ise algatada, vastutada ja tegutseda.

Tegevused jätkusid ka pärast programmi lõppu

Ettevõtlikkuse arenguprogrammi lõpetamine 5. mail 2026 ei tähendanud tegevuste lõppu. Juba järgmisel päeval viisid Sauga Põhikooli noored õppemängu läbi Pärnu Ülejõe Põhikooli õpilastele ning mai lõpus Tartumaa koolijuhtidele.

Sauga Põhikooli õpetaja Margit Lott kirjeldas seda kui hetke, kus noored panid oma oskused päriselt proovile, astusid võõra publiku ette ning juhtisid rahatarkuse ja päriseluliste otsuste teemalist mängu enesekindlalt ja tulemuslikult.

“Just sellised olukorrad annavad programmile sisulise kaalu. Õpilane ei ole enam osaleja, vaid õppimise suunaja,” lisas Lott.

See näitab, et programmi mõju kandus kiiresti edasi ka väljapoole osalevaid koole.

Tegevustega jätkatakse sügisel

Kui sügisel alustati küsimusega, kuidas ettevõtlikkust õpetada, siis kevadeks oli neljal Pärnumaa koolil olemas praktiline kogemus, oma arengusuund ja noored, kes oskavad seda kogemust edasi anda ka teistele.

Programmi üks suuremaid väärtusi oli see, et kohtumised tõid kokku erinevate koolide õpilased ja õpetajad ning kujunes välja koolidevaheline koostöövõrgustik. See võimaldas jagada kogemusi, harjutada mängude läbiviimist päris olukordades ja saada tagasisidet ka väljastpoolt oma kooli.

Koostööpäevade ja ühismängudega jätkatakse juba uuel õppeaastal.

Jaga:

Veel uudiseid

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Saima Soobard, Lääneranna valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Kadri Juhkam, Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Katrin Tamm, Terviseameti Lääne regionaalosakonna vaneminspektor
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
Skip to content