2025. aasta sügisel alanud ja 2026. aasta kevadel lõppenud ettevõtlikkuse arenguprogramm andis neljale Pärnumaa koolile võimaluse siduda ettevõtlikkus, rahatarkus ja karjääriõpe senisest süsteemsemalt igapäevase koolieluga. Programmis osalesid Sindi Gümnaasium, Vändra Gümnaasium, Sauga Põhikool ja Pärnu Rääma Põhikool.
Programmi eesmärgid
Arenguprogrammi eesmärk oli kasvatada õpetajate kindlustunnet ettevõtlikkuse arendamisel, kasutades õppetöös simulatsioonimänge ja nendega seotud õppeprogramme. Samuti sooviti suurendada noorte teadlikkust ja huvi rahatarkuse ja ettevõtluse vastu, pakkudes neile võimalusi:
- osaleda ettevõtlusmängudes
- õppida nende kaudu iseennast paremini tundma
- võtta korraldaja ja juhendaja roll
Programmi käik
Programm kulges etapiviisiliselt, ühendades koolitused, iseseisva praktilise töö ning kogemuste jagamise.
Sügisel alustati õpetajate ja õpilaste ettevalmistusega:
- õpetajad kaardistasid esmalt oma senised kogemused ja ootused
- seejärel läbisid õpetajad mängujuhi koolituse
- õpilased said ettevalmistuse mängujuhendaja rolliks
Seejärel algas koolides iseseisev töö juhendmaterjalide läbitöötamise ja õppemängude läbiviimisega.
Vastutus liikus õpilaste kätte
Programmi käigus liikus vastutus ja algatus järjest enam õpilaste kätte.
Aasta alguses toimunud kogemusõppe päeval tõi Vändra Gümnaasiumi õpetaja Katrin Juro esile, et õpilased hakkasid ise mänge korraldama, vastutust võtma ja pärast esimesi mängude läbiviimisi oma tegevusi analüüsima.
Pärnu Rääma Põhikooli õpetaja Mart Kimmel tõdes omakorda, et noored suudavad koostöös lahendada nii tehnilisi kui sisulisi probleeme ning täiskasvanu ei pea alati sekkuma. See kogemus kinnitas, et ettevõtlikkust ei õpita ainult kuulamise, vaid eelkõige tegutsedes.
“Just praktiline kogemus andis õpilastele võimaluse arendada suhtlemis-, koostöö- ja juhtimisoskusi ning kogeda, kuidas ettevõtlikkus väljendub päris olukordades vastutuse võtmises, otsuste tegemises ja meeskonnatöös,” lisas Kimmel.
Kogemuste analüüs ja koolide tulevikuplaanid
Programmi viimases etapis keskenduti kogemuste analüüsimisele, koolide arenguplaanide koostamisele ning sellele, kuidas lõimida ettevõtlus-, rahatarkus- ja karjääriõpe koolis senisest süsteemsemaks tervikuks.
Sauga Põhikool sõnastas eesmärgi kujundada välja terviklik süsteem, kus ettevõtlikkus ja rahatarkus on järjepidevalt lõimitud kõikides kooliastmetes.
Sindi Gümnaasium kavandab järgmisteks aastateks tegevused, mis seovad ettevõtliku õppe ja karjääriõppe tugevamalt õppekavaga, alustades rahatarkuse mängudest nooremates klassides kuni töövarjutamise, praktiliste projektide ja koostööni ettevõtetega vanemates kooliastmetes.
Pärnu Rääma Põhikooli sooviks on luua keskkond, kus laps saab ise tegutseda, eksida turvaliselt ja õppida mitut oskust korraga.
Vändra Gümnaasium soovib pakkuda õpilastele rohkem päriselulisi ja kogemusõppel põhinevaid tegevusi, mis aitavad siduda õpitut igapäevaelu, töömaailma ja tulevikuvalikutega ning annavad noortele julgust ise algatada, vastutada ja tegutseda.
Tegevused jätkusid ka pärast programmi lõppu
Ettevõtlikkuse arenguprogrammi lõpetamine 5. mail 2026 ei tähendanud tegevuste lõppu. Juba järgmisel päeval viisid Sauga Põhikooli noored õppemängu läbi Pärnu Ülejõe Põhikooli õpilastele ning mai lõpus Tartumaa koolijuhtidele.
Sauga Põhikooli õpetaja Margit Lott kirjeldas seda kui hetke, kus noored panid oma oskused päriselt proovile, astusid võõra publiku ette ning juhtisid rahatarkuse ja päriseluliste otsuste teemalist mängu enesekindlalt ja tulemuslikult.
“Just sellised olukorrad annavad programmile sisulise kaalu. Õpilane ei ole enam osaleja, vaid õppimise suunaja,” lisas Lott.
See näitab, et programmi mõju kandus kiiresti edasi ka väljapoole osalevaid koole.
Tegevustega jätkatakse sügisel
Kui sügisel alustati küsimusega, kuidas ettevõtlikkust õpetada, siis kevadeks oli neljal Pärnumaa koolil olemas praktiline kogemus, oma arengusuund ja noored, kes oskavad seda kogemust edasi anda ka teistele.
Programmi üks suuremaid väärtusi oli see, et kohtumised tõid kokku erinevate koolide õpilased ja õpetajad ning kujunes välja koolidevaheline koostöövõrgustik. See võimaldas jagada kogemusi, harjutada mängude läbiviimist päris olukordades ja saada tagasisidet ka väljastpoolt oma kooli.
Koostööpäevade ja ühismängudega jätkatakse juba uuel õppeaastal.