LoomeKOBARa kaheksas LOOME KOOSolek tõi Pärnu Kunstnike Majja taas kokku toatäie loomeettevõtjaid ja loomehuvilisi. Seekordseks külaliseks oli disainer ja kunstnik Liina Viira ning kohtumiseks vaevalt saanuks olla sobivamat paika – vestlus toimus Liina enda isikunäituse „Argi“ keskel.
See oli kohtumine, kus loomingust rääkimine ja looming ise asusid sõna otseses mõttes kõrvuti. Näituse esemed, rõivad, mustrid ja materjalid moodustasid tausta Liina loole ning aitasid mõista, kuidas traditsioon, käsitöö, mälu ja tänapäev tema loomingus kokku saavad.
Liina sündis ja kasvas Rootsis eesti juurtega perekonnas. Eesti oli tema elus olemas juba enne seda, kui sellest sai tema kodu – vanavanemate ja perekonna lugudes, mälus ning päritolus. Pärast Rootsis elatud aastaid jõudis ta Eestisse, paika, kus ta ise polnud varem elanud, kuid mida oli omal moel kogu aeg endaga kaasas kandnud.
LOOME KOOSolekul avas Liina oma kujunemise ja loometee erinevaid etappe: õpinguid, Eestisse jõudmist, disaineriks kasvamist ning seda, kuidas elu, inimesed ja juhused on tema loomingulisi valikuid suunanud. Tänaseks elab ja töötab ta Eestis ning kunagi pärandina kaasa saadud paigast on saanud teadlikult valitud kodu.
Tema loos jäi kõlama ka mõte, et loominguline teekond ei pea olema sirge ega lõpuni ette planeeritud. Üks kogemus viib teiseni, uudishimu uurimiseni ja uurimine omakorda uue loominguni.
Liina loomingus on väga olulisel kohal käsitöö. Ta on enda tööviisi kirjeldanud mõttega: „Ma mõtlen kätega.“ Tegemine ja mõtlemine ei ole tema jaoks kaks eraldi protsessi – just materjaliga töötades sünnivad järgmised küsimused, ideed ja lahendused.
Traditsioonilised rõivad ja käsitöötehnikad ei ole tema jaoks midagi, mida tuleks üksnes säilitada või täpselt korrata. Pigem huvitab teda, kuidas pärandit tänasesse päeva tuua, seda ümber mõtestada ja liikuma panna.
Selles peitubki Liina loomingu põnev vastuolu: käsitöö võib käituda nagu tänavamood, pärand võib eksisteerida ilma nostalgiata ning väga täpse tehnilise töö kõrval võib otsuseid juhtida instinkt. Traditsioon ei pea jääma talle määratud raamidesse.
Ka isikunäituse „Argi“ pealkiri sobis LOOME KOOSoleku mõttega hästi. Looming ei pea kuuluma ainult erilistesse hetkedesse, galeriisse või pidupäeva. Materjal, muster, rõivas ja ese võivad olla osa argipäevast ning just seeläbi seda rikastada.
Liina loomingus kohtuvad pärandatud tehnikad, silmkoestruktuurid, kudumise loogika ja käsitsi viimistletud detailid tänapäevase vormikeelega. Kunagine pidulik, aeglane või „etno“ võib tema käe all muutuda teravamaks, vabamaks ja argisemaks – millekski, mida ei hoita eemalt vaadeldava pärandina, vaid kasutatakse ja kantakse.
Nagu loomeKOBARa kohtumistel ikka, ei olnud õhtu ainult ühe loovisiku loo kuulamine. Liina kogemused andsid põhjust mõelda ka laiemalt loometööle, ettevõtlusele, identiteedile ja sellele, kuidas leida oma loominguline keel maailmas, kus sageli oodatakse kiiresti äratuntavat toodet või brändi.
Liina ise ei käsitle oma tegevust pelgalt brändina, vaid jätkuva uurimisena, kuidas vormid, materjalid ja mälestused meid kujundavad ning kui kaugele saab nende piire nihutada.
Septembri algul astus Pärnumaa Arenduskeskus uude projektiperioodi. ToiduKOBARa võrgustiku uue hooaja avaürituseks oli Saarde vallas Allikukivi veinimõisas seminar „Koostöö ülikoolidega. Ühisturundus maaturismis“. Osalesid Pärnumaa toidu-
2.-4. oktoobril toimub Pärnus rahvusvaheline 48-tunnine tehnoloogiahäkaton Pärnu CoastHack, mille viivad koostöös ellu Forwardspace, Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator ja HUUB. Häkaton toob kokku ettevõtjad, spetsialistid, tudengid, koolinoored
Hübriidtöö, pidev infovoog, kiirenev töötempo ja hägustuvad piirid töö- ning eraelu vahel on muutnud seda, kuidas me töötame. Küsimus ei ole enam ainult selles, kuidas
Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.
Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.
Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.
Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.
Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:
Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.
Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.
Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.
Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.
Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige
Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem
Liikmed:
Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige
Liikmed:
