10. mail toimus seminar Kuidas hoida töötajat? Hetkel on olukord tööturul tööandjate jaoks väga raske ning seda enam tuleb pingutada, et olemasolevat töötajat enda juures hoida. Mõnikord mängivad rolli just pisiasjad, millele ei osata tähelepanu pöörata. Seminari eesmärgiks oli näidata erinevaid vaateid. Seetõttu jagasid enda mõtteid ettevõtja, tööandja kui ka nõustajad.
Esimesena rääkis OSHINO Electronics Estonia OÜ personali- ja büroojuht Merilin Rahusaar nende ettevõtte lähenemisest töökeskkonnale ning töötajatele. Ta tõi välja, et erinevaid üritusi tehakse just töötajate jaoks ning ürituste planeerimisel kaasatakse töötajaid ning küsitakse neilt ideesid. Ta rääkis ka sellest, et nende meeskonda aitab vajadusel vaimse tervise nõustaja. Publiku seast uuriti, et kuidas meeskond sellele reageeris, kui nad rääkisid, et võimalik on käia nõustaja juures. Töötajad ütlesid: “Kuna ta alustab?”. Ehk näide elust enesest, et sellise inimese vastu on huvi.
Töötajate poolelt avas enda vaadet Pärnus tuntud tippkokk Herkki Ruubel, kes on Pärnus viinud tippu mitu restorani. Samas on selle meeletu töö taga kannatanud tervis, mis lõppes infarktiga. Ta tõi välja näite, et kõige rohkem põlevad läbi just keskastme juhid, sest nemad saavad tunda survet kolmest allikast: kliendid, töötajad ja nende juhid/omanikud. Herkki oli läbiviinud uuringu Pärnumaa turismiettevõtjate seas ning küsinud erinevaid küsimusi. Vastustest tuli välja mitmeid huvitavaid aspekte:
Samas sai positiivsena tuua välja selle, et 60% vastajatest oli oma töökohaga rahul. Küsimustele vastas ühtekokku 119 inimest erinevatest Pärnumaa turismiettevõtetest. Siiski ilmnes sellest uuringust, et juhtidel on võimalus teha palju.
Lisaks tööandja ja töötaja poolele jagas enda mõtteid ka kogemusnõustaja Jaanus Mägi, kes soovitas võimalusel ettevõttesse kaasata ekspert väljast. Niiviisi saab neutraalse vaate ning väljast poolt kaasatud ekspert näeb asju, mida ei näe igapäevaselt ettevõtte sees töötavad inimesed.
Lenne Lillepuu juhtis tähelepanu sellele, et kui palju võib lõpuks tööandjale maksta läbipõlenud töötaja, kes käib tööl, kuid pole seal reaalselt kohal. Lisaks tõi ta välja ettevõttesisese kommunikatsioon olulisuse, et inimesed saaksid asjadest ühtemoodi aru. Tihtipeale hakkavad probleemid just sealt pihta. Paha ei teeks ka ettevõttesisene heaolu strateegia, kus on paika pandud põhimõtted, kuidas töötajate rahuloluga ettevõtte sees tegeletakse.
Loodame, et kuulajad said erinevaid mõtteid, mida enda töökeskkonnas jälgida, mida muuta või mida hoopiski juurde tuua. Tegelikult on iga tööandja ja töötaja soov sama – rahulolu oma töötajate ning tööga.
Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.
Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.
Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.
Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.
Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:
Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.
Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.
Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.
Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.
Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige
Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem
Liikmed:
Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige
Liikmed:
