Eile, 24. augustil, toimus Hedon SPA & Hotelis praktiline jäätmete liigiti kogumise töötuba, millest võttis osa ligi 20 inimest. Töötoa viisid läbi Kristiina Kerge ja Marianne Sepp Zero Waste Estoniast.
Kahe tunni jooksul vaatasime jäätmete teemat laiemalt kui ainult küsimust „millisesse prügikasti see käib?“. Rääkisime ringmajanduse põhimõtetest, jäätmetekke ennetamisest, korduskasutusest ja liigiti kogumisest ning tegime väikerühmades praktilisi harjutusi.
Materjalid kaua ringluses
Ringmajanduse üks keskseid põhimõtteid on hoida tooteid ja materjale võimalikult kaua ringluses ning vähendada nii uute loodusressursside kasutamist kui ka jäätmete ja reostuse teket. Selleks on meil mitmeid võimalusi – jagamine, parandamine, hooldamine, korduskasutamine, taastamine ja alles seejärel ringlussevõtt.
Töötoa üks praktiline osa keskendus küsimusele, milliseid jäätmeid meie igapäevaelus kõige rohkem tekib ja kuidas nende teket üldse vältida või vähendada. Aruteludes jõuti näiteks biojäätmete ja toidujäätmete puhul teadlikuma ostlemise, ostunimekirjade kasutamise, toidu planeerimise, jääkide ärakasutamise ja toidu jagamiseni. Samuti räägiti tekstiilijäätmetest ning võimalustest eelistada kvaliteetsemaid tooteid, parandamist, uuskasutust, jagamist ja rentimist.
Jäätmeid võiks ennetada
Oluline mõte ongi see, et jäätmete sorteerimine on vajalik, kuid veel parem on jäätmete tekkimist ennetada. Zero Waste hierarhias on kõige kõrgemal keeldumine, ümbermõtestamine ja disaini muutmine, sellele järgnevad vähendamine ja korduskasutus ning alles pärast seda ringlussevõtt ja muud jäätmekäitlusviisid.
Väga hea ja kõnekas näide tuli töötoas ka laulupeolt. 2023. aasta peol pöörati senisest rohkem tähelepanu jäätmete liigiti kogumisele ning selle tulemusel vähenes segaolmejäätmete kogus inimese kohta võrreldes eelmise laulupeoga ligi kolm korda. See näitab hästi, et kui süsteem on inimestele arusaadav, kogumiskohad on läbimõeldud ning sorteerimine tehakse lihtsaks, võib mõju olla väga suur ka kümnete tuhandete osalejatega sündmusel.
Hea praktiline meeldetuletus oli ka see, et liigiti koguma hakates ei teki meil jäätmeid juurde – üks suur prügikast lihtsalt asendub mitme väiksema kogumiskohaga. Sama põhimõtet saab edukalt rakendada nii kodus, kontoris, koolis kui ka ettevõttes.
Oluline on süsteem
Organisatsioonidele anti kaasa ka lihtne soovitus: liigiti kogumise süsteemi kujundades tasub kõigepealt vaadata, milliseid jäätmeliike konkreetses kohas tegelikult tekib, ning koostada just nende jäätmeliikide põhjal selge juhis ja kogumissüsteem.
Töötoa lõpetuseks vaatasime üle ka jäätmekorralduse regulatsioonid ja praktilised infoallikad – alates Pärnu linna jäätmekavast ja jäätmehoolduseeskirjast kuni riikliku jäätmekava, jäätmeseaduse ja pakendiseaduseni.
Suur tänu Kristiina Kergele ja Marianne Sepale sisuka ja praktilise töötoa eest ning kõigile osalejatele aktiivse kaasamõtlemise, küsimuste ja arutelude eest! ♻️
Loodetavasti aitab töötuba teha järgmised sammud veidi lihtsamaks – nii kodus, töökohal kui ka organisatsioonides. Sest liigiti kogumise kõrval algab kõige suurem muutus ikkagi küsimusest: kas seda jäädet oli üldse vaja tekitada?
