Noortevahetus Soomes õpetas, mis on toimiva kogukonna saladus

Oleme osalised „We Shape Our Communities“ on rahvusvahelisese Erasmus+ noortevahetuse projektis, mis toob kokku noored Pärnumaalt (Eesti) ja Turu piirkonnast (Soome). Projekti eesmärk on arendada noorte juhtimisoskusi, meeskonnatööd ning julgust oma seisukohti väljendada ja kaitsta. 

27. juulist 2. augustini toimus Soomes Erasmus+ noortevahetuse „We Shape Our Communities“ esimene osa, mis tõi kokku 20 Eesti ja Soome noort vanuses 15–28 aastat. Projekti keskmes oli küsimus, kuidas julgeda oma arvamust väljendada, enda hääl kuuldavaks teha ja noorena oma kogukonna arengusse päriselt panustada.

Kogemusest kirjutasid noortevahetusel osalenud noored Emily Rando ja Krettel Mölder.

Intensiivne algus ja noorte kaasatuse lahkamine

Meie teekond algas Pärnu bussijaamast, kust sõitsime Helsingisse ja sealt edasi Kunstenniemi. Just seal veetsime suurema osa nädalast ning juba esimestest päevadest alates oli programm tihe. Erinevates töötubades arutlesime noorte kaasatuse, otsustusprotsessides osalemise ja kogukonnas tegutsemise üle. SWOT-analüüsi abil vaatasime noorte osaluse tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte ning mõtestasime, mis aitab noortel aktiivsemad olla ja mis võib seda hoopis takistada.

Julgus kõneleda ja kompromisse otsida

Oluline osa oli ka avalikul esinemisel. Iga osaleja pidi valima enda jaoks olulise ja aktuaalse teema ning sellest teiste ees rääkima. Arutleti näiteks noorte valimisaktiivsuse ja teiste ühiskondlike küsimuste üle. Harjutuse eesmärk oli õppida oma mõtteid selgemalt sõnastama ning julgemalt teiste ees seisukohta võtma.

Sarnaseid oskusi harjutasime Kurjenrahka rahvuspargis toimunud matkal, kus meid jagati erinevatesse paaridesse ja gruppidesse. Rollimängude kaudu arutasime noorte elu puudutavaid teemasid, näiteks ühistransporti, noortekeskuste rolli ja rahastuse jagamist. Kuna pidime vaatama küsimusi erinevate inimeste ja huvigruppide seisukohast, õpetas see lisaks argumenteerimisele ka teisi kuulama ja kompromisse otsima.

Inspireerivad kohtumised kohalike juhtidega

Pärast matka külastasime Mannin Navettat, kus kuulasime keskuse omaniku lugu ja saime näha, kuidas ühe inimese algatusest võib kasvada midagi suurt. Nädala jooksul leidus teisigi tegevusi, mis aitasid teemat praktilisemaks muuta. Ühel päeval käisime kajakkidega merel ning teisel päeval sõitsime Turusse, kus kohtusime linnavolikogu esimehe ning laste- ja noorteteenuste juhiga. Nemad rääkisid meile oma töö ülesehitusest, otsuste tegemisest, noortele suunatud võimalustest ja sellest, milliseid muutusi saavad nad kohalikul tasandil ellu viia. Kohtumine aitas paremini mõista ka Eesti ja Soome süsteemide erinevusi ning seda, kuidas noortel on võimalik otsustusprotsessides kaasa rääkida.

Käed külge: linnumajadest seltskonnatantsuni

Üheks praktilisemaks kogemuseks kujunes Hakkenpää kogukonnaüritus. Enne seda viisid kaks Soome noort läbi ettevalmistava töötoa, kus rääkisime läbi, mis meid ees ootab ja kuidas ülesandeid jagada. Kohapeal värvisime linnumaju ja ehitasime putukahotelle ning tegevustest võttis osa palju kohalikke elanikke. 

Laupäeval veetsime päeva Livonsaaris, kus kohtusime Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlikega ja kuulasime nende kogemuslugusid. Seejärel käisime ühisel matkal, kus ülesanded suunasid meid keskenduma helidele, lõhnadele, maitsetele ja teistele meelte kaudu tajutavatele detailidele. Päev lõppes sotsiaalse tantsimise töötoa, kontserdi ja ühise tantsuõhtuga, kus proovisime tantsida valssi, tangot ja fokstrotti.

Õppimine väljaspool töötubasid

Kuigi projekti programm oli sisukas ja tihe, ei toimunud kogu õppimine ainult töötubades. Väga palju jäi meelde just nende vahele jäänud hetkedest. Bussis laulsime, nädala jooksul tantsisime ja naersime palju ning õhtuti käisime ujumas ja saunas. Ühel saunaõhtul viis Emily läbi ka meditatsiooni, mis pakkus väga tegusa nädala keskel hetke hingamiseks ning vaikuse nautimiseks.

Alguses oli Eesti ja Soome noorte suhtlusstiilis märgata mitmeid erinevusi. Soome noored tundusid meie kõrval pigem vaiksemad ja tagasihoidlikumad, samal ajal kui eestlased alustasid kiiremini vestlusi ja olid aktiivsemad suhtlejad. Päevade möödudes kadus see erinevus aga järjest rohkem ning ühised tegevused aitasid grupil kiiresti ühtseks saada.

Meile mõlemale jäid projektist kõige tugevamalt meelde inimesed, ühised emotsioonid ja tunne, et isegi tiheda programmi jooksul hoidis grupp energiat üleval. Emily jaoks oli oluline ka paremini mõista, kuidas ta suures seltskonnas toime tuleb ja millal on valmis ise suhtlust või tegevust käivitama. Krettelile jäi eriti meelde see, kui hästi osalejad üksteist toetasid ja kuidas kogu nädala jooksul palju naerdi ning lauldi.

Projekt jätkub Pärnus

„We Shape Our Communities“ Soome nädal oli alles projekti esimene pool. Järgmine kohtumine toimub Eestis Pärnus, kus saame Soomes saadud kogemusi juba uues keskkonnas edasi kasutada. Kõige olulisem mõte, mille sellest nädalast kaasa võtsime, oli aga lihtne: kogukond ei kujune iseenesest, vaid selle loovad inimesed, kes julgevad kaasa rääkida, teisi kuulata ja ise tegutseda.

Jaga:

Veel uudiseid

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Saima Soobard, Lääneranna valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Kadri Juhkam, Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
  • Priit Martin, Pärnu LV elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse koordinaator
Skip to content