Oleme osalised „We Shape Our Communities“ on rahvusvahelisese Erasmus+ noortevahetuse projektis, mis toob kokku noored Pärnumaalt (Eesti) ja Turu piirkonnast (Soome). Projekti eesmärk on arendada noorte juhtimisoskusi, meeskonnatööd ning julgust oma seisukohti väljendada ja kaitsta. 

27. juulist 2. augustini toimus Soomes Erasmus+ noortevahetuse „We Shape Our Communities“ esimene osa, mis tõi kokku 20 Eesti ja Soome noort vanuses 15–28 aastat. Projekti keskmes oli küsimus, kuidas julgeda oma arvamust väljendada, enda hääl kuuldavaks teha ja noorena oma kogukonna arengusse päriselt panustada.

Kogemusest kirjutasid noortevahetusel osalenud noored Emily Rando ja Krettel Mölder.

Intensiivne algus ja noorte kaasatuse lahkamine

Meie teekond algas Pärnu bussijaamast, kust sõitsime Helsingisse ja sealt edasi Kunstenniemi. Just seal veetsime suurema osa nädalast ning juba esimestest päevadest alates oli programm tihe. Erinevates töötubades arutlesime noorte kaasatuse, otsustusprotsessides osalemise ja kogukonnas tegutsemise üle. SWOT-analüüsi abil vaatasime noorte osaluse tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte ning mõtestasime, mis aitab noortel aktiivsemad olla ja mis võib seda hoopis takistada.

Julgus kõneleda ja kompromisse otsida

Oluline osa oli ka avalikul esinemisel. Iga osaleja pidi valima enda jaoks olulise ja aktuaalse teema ning sellest teiste ees rääkima. Arutleti näiteks noorte valimisaktiivsuse ja teiste ühiskondlike küsimuste üle. Harjutuse eesmärk oli õppida oma mõtteid selgemalt sõnastama ning julgemalt teiste ees seisukohta võtma.

Sarnaseid oskusi harjutasime Kurjenrahka rahvuspargis toimunud matkal, kus meid jagati erinevatesse paaridesse ja gruppidesse. Rollimängude kaudu arutasime noorte elu puudutavaid teemasid, näiteks ühistransporti, noortekeskuste rolli ja rahastuse jagamist. Kuna pidime vaatama küsimusi erinevate inimeste ja huvigruppide seisukohast, õpetas see lisaks argumenteerimisele ka teisi kuulama ja kompromisse otsima.

Inspireerivad kohtumised kohalike juhtidega

Pärast matka külastasime Mannin Navettat, kus kuulasime keskuse omaniku lugu ja saime näha, kuidas ühe inimese algatusest võib kasvada midagi suurt. Nädala jooksul leidus teisigi tegevusi, mis aitasid teemat praktilisemaks muuta. Ühel päeval käisime kajakkidega merel ning teisel päeval sõitsime Turusse, kus kohtusime linnavolikogu esimehe ning laste- ja noorteteenuste juhiga. Nemad rääkisid meile oma töö ülesehitusest, otsuste tegemisest, noortele suunatud võimalustest ja sellest, milliseid muutusi saavad nad kohalikul tasandil ellu viia. Kohtumine aitas paremini mõista ka Eesti ja Soome süsteemide erinevusi ning seda, kuidas noortel on võimalik otsustusprotsessides kaasa rääkida.

Käed külge: linnumajadest seltskonnatantsuni

Üheks praktilisemaks kogemuseks kujunes Hakkenpää kogukonnaüritus. Enne seda viisid kaks Soome noort läbi ettevalmistava töötoa, kus rääkisime läbi, mis meid ees ootab ja kuidas ülesandeid jagada. Kohapeal värvisime linnumaju ja ehitasime putukahotelle ning tegevustest võttis osa palju kohalikke elanikke. 

Laupäeval veetsime päeva Livonsaaris, kus kohtusime Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlikega ja kuulasime nende kogemuslugusid. Seejärel käisime ühisel matkal, kus ülesanded suunasid meid keskenduma helidele, lõhnadele, maitsetele ja teistele meelte kaudu tajutavatele detailidele. Päev lõppes sotsiaalse tantsimise töötoa, kontserdi ja ühise tantsuõhtuga, kus proovisime tantsida valssi, tangot ja fokstrotti.

Õppimine väljaspool töötubasid

Kuigi projekti programm oli sisukas ja tihe, ei toimunud kogu õppimine ainult töötubades. Väga palju jäi meelde just nende vahele jäänud hetkedest. Bussis laulsime, nädala jooksul tantsisime ja naersime palju ning õhtuti käisime ujumas ja saunas. Ühel saunaõhtul viis Emily läbi ka meditatsiooni, mis pakkus väga tegusa nädala keskel hetke hingamiseks ning vaikuse nautimiseks.

Alguses oli Eesti ja Soome noorte suhtlusstiilis märgata mitmeid erinevusi. Soome noored tundusid meie kõrval pigem vaiksemad ja tagasihoidlikumad, samal ajal kui eestlased alustasid kiiremini vestlusi ja olid aktiivsemad suhtlejad. Päevade möödudes kadus see erinevus aga järjest rohkem ning ühised tegevused aitasid grupil kiiresti ühtseks saada.

Meile mõlemale jäid projektist kõige tugevamalt meelde inimesed, ühised emotsioonid ja tunne, et isegi tiheda programmi jooksul hoidis grupp energiat üleval. Emily jaoks oli oluline ka paremini mõista, kuidas ta suures seltskonnas toime tuleb ja millal on valmis ise suhtlust või tegevust käivitama. Krettelile jäi eriti meelde see, kui hästi osalejad üksteist toetasid ja kuidas kogu nädala jooksul palju naerdi ning lauldi.

Projekt jätkub Pärnus

„We Shape Our Communities“ Soome nädal oli alles projekti esimene pool. Järgmine kohtumine toimub Eestis Pärnus, kus saame Soomes saadud kogemusi juba uues keskkonnas edasi kasutada. Kõige olulisem mõte, mille sellest nädalast kaasa võtsime, oli aga lihtne: kogukond ei kujune iseenesest, vaid selle loovad inimesed, kes julgevad kaasa rääkida, teisi kuulata ja ise tegutseda.