Teisipäeval, 29. aprillil toimus ESTONIA Resort Hotel & Spa konverentsikeskuses järjekordne foorum Pärnumaa 100 000. Seekord keskenduti küsimusele: kas me oleme kasvuks valmis?
Päev oli jagatud neljaks teemaplokiks. Igas plokis esines esmalt ekspert ning sellele järgnes paneeldiskussioon, kus osalesid riigi, era- ja kohaliku omavalitsuse esindajad ning valdkonna spetsialist.
Esimeses teemaplokis keskenduti haridusele ning arutleti, kuidas tuua kool oma kodule lähemale. Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko tõi välja, et Eestis ei käi 45% lastest oma kodule lähimas algkoolis. Pärnumaal on olukord veidi parem. Gümnaasiumiõpilaste seas on see näitaja aga veelgi kõrgem – 59%.
Kindsiko märkis, et nii lapsevanemad kui ka noored otsivad kooli, mis sobituks paremini nende väärtuste ja ootustega. Arutelus rõhutati, et haridusvõrgu planeerimine peab toimuma pikaajalises vaates ning koolihoonetel võiks olla ka teisi funktsioone. Arutleti õpetaja palga teemal – haridusministri hinnangul peaks õpetaja palk olema vähemalt 3000 eurot.
Teises teemaplokis käsitleti Pärnumaa ettevõtlust. Pärnumaa Arenduskeskuse juht Erik Reinhold tõi välja, et maakonnas domineerivad mikro- ja väikeettevõtted. Suuri, üle 250 töötajaga ettevõtteid on vähe. Oluline fakt oli see, et 2023. aastal tegid 0–1 töötajaga ettevõtted suuremat ettevõtluskäivet kui kõige suuremad ettevõtted.
Paneelis arutati ka investeeringute võimalusi ja tõdeti, et kohaliku tööjõu piiratus on takistuseks. Kui Pärnumaale peaks tulema suurettevõte, siis tuleb tal tõenäoliselt konkureerida olemasolevate tööandjatega, ehk „osta“ töötajaid üle.
Kolmas teemaplokk keskendus liikuvusele. Liikuvusekspert Marek Rannala tutvustas uuringut Rae vallast, kus on tekkinud intensiivne pendelränne Tallinna suunal. Rae valla 25 000 elanikku läbivad kokku 650 000 km päevas, mis avaldab suurt mõju keskkonnale.
Paneelis arutleti ka Pärnumaa ühistranspordi korralduse üle, mida peetakse Eestis üheks parimaks. Pärnumaa Ühistranspordi Keskuse juhataja Andrus Kärpuk rõhutas tagasiside olulisust teenuse arendamisel. Ta märkis, et inimesed peaksid probleemidest otse teada andma, sest ainult siis on võimalik midagi muuta.
Viimane teemaplokk käsitles elamumajandust. Tartu Ülikooli inimgeograaf tõi esile, et rahvastik Pärnumaal üldiselt kahaneb, välja arvatud Tori vallas. Samas rõhutati, et statistika ei suuda arvestada kõiki tulevikutrende – näiteks võib Rail Baltic tuua kaasa olulise muutuse.
Kinnisvarabüroo Kinnisvaraekspert juhataja Peeter Prisk selgitas, et Pärnus on kinnisvarahinnad kõrged eelkõige nõudluse tõttu. Paneelis toodi välja ka ühiselamute puudus, mis takistab tööjõu liikumist ja noorte eluasemevõimalusi linnas.
Fotod: Karoliine Aus
Kutsume üles 27. aprillist kuni 31. maini esitama kandidaate täiskasvanuhariduse tunnustuskonkursile. Kõigi maakonna kandidaatide seast selgitatakse välja maakonna esinumbrid, keda tunnustatakse maakonna tänusündmusel 20.oktoobril 2026.
7. aprillil toimus Pärnu Koidula Gümnaasiumi aulas Cashy Challenge x Pärnumaa 2026 finaalvõistlus, kus Pärnumaa koolide 6.–12. klasside õpilased panid proovile enda finantsalased teadmised veebipõhises
Eelmisel nädalal toimus Pärnumaa inseneeriaKOBARa külastusreis Harjumaale, kus tutvuti Eesti suurtööstuste edusammudega digitaliseerimise ja robotiseerimise valdkonnas. Õppe- ja koostööreis andis osalejatele praktilise ülevaate, kuidas tootmisettevõtted
Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.
Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.
Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.
Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.
Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:
Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.
Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.
Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.
Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.
Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige
Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem
Liikmed:
Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige
Liikmed:
