TÜ Pärnu kolledž plaanib uusi kursusi rannikuturismi elavdamiseks

Projekti Skills4CMT raames viidi läbi rannikuturismi valdkonna uuring viies Euroopa riigis, millel on külma vee äärsed rannikualad. Uuringuga selgitati välja millistest teadmistest ja oskustest tunnevad puudust jaheda veega rannikuäärsetes piirkondades tegutsevad turismiasjalised. Saadud tagasisidele tuginedes töötatakse eelolevaks sügiseks välja neljast minikursusest koosnev koolitusprogramm.

Rannikuturismi eripäradele keskenduva projekti lõpptulemusena valmib koolitusmoodul, mis põhineb uuringust ilmnenud kitsaskohtadele ja koolitusvajadusele. Lühikursused on suunatud ettevõtjatele, sihtkoha arendajatele ja teistele huvilistele, kes soovivad end täiendada rannikuturismi puudutavatel teemadel. Näiteks keskendub üks kursustest rannikupiirkonnas tegutsevate väikeettevõtjate soovidele ning kursuse läbimine aitab ettevõtjaid nende teenuste arendamisel.

Kehv koostöö osapoolte vahel

„Uuring andis hea ülevaate, millistest teadmistest tunnevad puudust rannikuturismiga seotud ettevõtjad ja piirkonna arendajad. Ühe kitsaskohana selgus, et kohalikud on nii harjunud oma suurepärase elukeskkonna, looduse ja pärismuslugudega, et neis ei osata näha võimalust atraktiivse turismiteenuse loomiseks,” sõnas kolledži spaamajanduse nooremlektor Margrit Kärp.

„Teisest küljest on rannikupiirkondades turismisihtkoha arendamisel väga olulisel kohal koostöö erinevate osapoolte vahel. Ka väga heade ideede olemasolul takerdutakse nende elluviimisel tihti koostööoskuste ja koostöötahte puudumise taha – enamik uuringus osalenutest kõikides projektis osalevates riikides tundsid puudust osapooltevahelise koostöö oskusest ja teadlikkusest selle korraldamise osas.“

Uute koolituste teemad

Koolitused annavad osalejatele praktilisi teadmisi ja oskusi läbi e-õppe. „Oleme koostöös viie Euroopa partnerülikooliga ette valmistamas nelja teineteist täiendavat kursust:

  • sissejuhatus ranniku- ja mereturismi teemasse,
  • kestlike tegevuste elluviimine ja juhtimine,
  • rannikuturismi sihtkoha disainimine,
  • veepealsete ja äärsete külastuselamuste loomine.

Näiteks otsime koolituste käigus vastuseid, kuidas elavdada pakutavate teenuste nimekirja ja mida rannikuäärsetes turismipiirkondades külastajatele pakkuda. Kuidas olemasolevat pakkumust disainida teenuseks? Millised on sammud, mis tuleks astuda, et teenus reaalselt müüks ja misläbi ettevõtja teeniks tulu,“ tõi esile kolledži projektijuht Tõiv Jõul.

Uuringu läbivaks ühiseks jooneks oli turismisihtkoha ja turismiettevõtete kestliku arendamise teema. Ilmnes, et tuntakse puudust laiemast vaatest jätkusuutlikkusele, erinevate regulatsioonide mõistmisel ja tõlgendamisel käitutakse erinevalt. Kestlikkuses nähakse pigem vaid looduskeskkonna hoidmist, jättes teadvustamata majandus- ja sotsiaalvaldkonna “samba” olulisust sihtkoha arengus. Seetõttu on üks neljast e-kursusest keskendunud spetsiaalselt kestliku rannikuturismi teemale.

Kursus annab süvendatud vaate, kuidas tegutseda ja planeerida oma tegevusi loodusega kooskõlas, unustamata seejuures majanduslikku tasuvust ja sotsiaalvaldkonna arendamist, kuna jätkusuutliku arengu eesmärk on saavutada tasakaal kõigi kolme valdkonna vahel. „Väikeettevõtetes ei ole reeglina eraldi spetsialisti, kes tegeleks kestlike teemadega. Küll aga saavad ettevõtete juhid oma tegevusi planeerides ja ellu viies teha palju ära selleks, et nende tegevus arvestaks järgmiste põlvkondadega,” lisas Kärp. Keskkonnaalaste teemade kõrval moodustab kursusel olulise osa ka ressursside majandamine, mis mõjutab meie igapäevast sotsiaalmajanduslikku keskkonda.

Kursused alustavad sügisel

Ingliskeelseid veebipõhiseid kursuseid hakatakse piloteerima hilissügisel ning sinna on väga oodatud osalema ettevõtjad, sihtkoha arendajad ja teised teemast huvitatud osapooled. Täpsem info avaldatakse septembris Pärnu kolledži kodulehel. Huvitatud saavad ühendust võtta ka varem margrit.karp@ut.ee.

Erasmus+ projekti Skills4CMT peamiseks eesmärk on arendada ranniku- ja mereturismi sektoripõhiseid oskusi, tõstes sellealase kõrghariduse kvaliteeti ning suurendades digitaalseid õppimisvõimalusi. Lisaks Pärnu kolledžile on projekti kaasatud partnerülikoolid Soomest, Lätist, Hollandist ja Iirimaalt. Projekt aitab oma tegevustega kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele, milleks on alalhoidliku, kaasava ja jätkusuutliku majanduse edendamine ning kliimamuutuste ja nende mõjude vastu võitlemise meetmete konstruktiivne rakendamine.

Jaga:

Veel uudiseid

Rahvatervise komisjon

  1. Priit Ruut – komisjoni esimees, Tori valla abivallavanem
  2. Helve Reisenbuk, Häädemeeste humanitaarvaldkonna abivallavanem
  3. Saima Soobard, Lääneranna valla lastekaitse spetsialist
  4. Kairi Gustavson, Tori valla rahvatervise spetsialist
  5. Veera Leas, Kihnu vallavolikogu esimees
  6. Marija Andrekson, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  7. Marina Raid, Saarde valla sotsiaalnõunik
  8. Maarja Säde, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  9. Ly Akenpärg, Pärnu linna TEL võrgustiku koordinaator
  10. Kristi Kuusmik-Orav, TET võrgustiku koordinaator Pärnus
  11. Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  12. Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna peaspetsialist
  13. Sirli Tallo, Transpordiamet ennetustöö osakonna ekspert
  14. Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna piirkonnavanem
  15. Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant ja Punane Rist
  16. Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  17. Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistuse juhataja
  18. Margit Seppik, Pärnu Haigla Sisekliiniku Õendushooldus Keskuse juhataja
  19. Madli Murumaa, POL maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist

Liikluskomisjon

  1. Marko Šorin – komisjoni esimees, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem
  2. Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem 
  3. Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem 
  4. Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik 
  5. Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem 
  6. Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  7. Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist 
  8. Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik 
  9. Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem 
  10. Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja 
  11. Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja 
  12. Sirli Tallo, Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert 
  13. Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja 

Turvalisuse nõukogu

  1. Eiko Tammist – komisjoni esimees, Saarde vallavolikogu esimees  
  2. Külliki Kiiver, Häädemeeste vallavanem
  3. Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
  4. Ingvar Saare, Lääneranna valla vallavanem
  5. Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla majandusvaldkonna abivallavanem
  6. Karmo Näkk, Pärnu linna linnavara- ja heakorrateenistuse juhataja
  7. Lauri Luur,  Tori valla vallavanem
  8. Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant
  9. Kalev Kaljuste, Regionaal- ja põllumajandusministeerium kohalike omavalitsuste poliitika osakond Pärnumaa ja Raplamaa piirkonna juht
  10. Katrin Tamm, Terviseameti Lääne regionaalosakonna vaneminspektor
  11. Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  12. Toomas Õmblus, Keskkonnaameti Pärnu büroo juhataja
  13. Raigo Paimla, Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik
  14. Veiko Germann, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  15. Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  16. Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  17. Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  18. Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja
  19. Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi talituse Pärnu piirkonna juht
  20. Raivo Lumiste, Pärnu linnavalitsuse elanikonnakaitse ja kriisivalmiduse koordinaator
Skip to content