Pärnumaa Arenduskeskus soovib edendada maapiirkondades tegutsevate ettevõtete koostööd, et tootmisjäägid ja kõrvalsaadused leiaksid uut kasutust ning ressursse kasutataks tõhusamalt. Selleks osalesid arenduskeskuse ja Pärnumaa omavalitsuste esindajad 27.–30. septembril Rootsis Karlstadi piirkonnas toimunud projekti Rural Symbiosis esimesel rahvusvahelisel õppereisil, kus tutvuti ringmajanduse ja tööstussümbioosi parimate praktikatega, mida saaks tulevikus rakendada ka Pärnumaal.
Mis on Rural Symbiosis – tööstussümbioos maapiirkondades?
Rural Symbiosis on rahvusvaheline koostööprojekt, mille keskmes on ringmajanduse ja tööstussümbioosi edendamine maapiirkondades. Tööstussümbioos tähendab ettevõtete ja teiste organisatsioonide koostööd, kus ühe ettevõtte tootmisjäägid, kõrvalsaadused, energia või muud kasutamata ressursid muutuvad teiseettevõtte väärtuslikuks sisendiks. Näiteks võib puidutööstuses tekkiv saepuru leida kasutust uute ehitusmaterjalide tootmisel, toiduainetööstuse orgaanilised kõrvalsaadused biogaasi tootmises ning üheettevõtte tootmisprotsessis tekkiv jääksoojus naaberettevõtte hoonete kütmisel.
Tööstussümbioosi eesmärk ei ole üksnes jäätmetekke vähendamine. Sama oluline on uute väärtusahelate ja ringmajanduslike ärimudelite loomine, ettevõtete kulude vähendamine ning piirkondliku konkurentsivõime tugevdamine.
Maapiirkondades on sellisel koostööl eriline potentsiaal, sest seal tegutsevad sageli üksteist täiendavad põllumajanduse, metsa-, puidu-, toidu- ja energiavaldkonna ettevõtted. Samas ei pruugi hajusalt paiknevad ettevõtted teada, milliseid ressursse nende naabrid vajavad või milliseid kõrvalsaadusi neil tekib. Rural Symbiosis projekti üks eesmärke ongi tuua need osapooled kokku ja aidata muuta seni kasutamata võimalused toimivateks koostöömudeliteks.
Rootsi kogemus: oluline on koostöö ja ressursside nutikas kasutamine
Õppereisi jooksul tutvusid projektipartnerid mitme Rootsis tegutseva ettevõtte ja organisatsiooniga, kes arendavad ringmajanduse ja tööstussümbioosi lahendusi.
Bengtsforsis asuvas Open Woodi innovatsioonikeskkonnas tutvustati võimalusi, kuidas ühendada puidupõhiste materjalide kasutamine, disain ja ringmajandus. Torsbys tegutsevas Circlabis näidati, kuidas 3D-printimise abil saab biopõhistest ja ringlusse võetud materjalidest luua uusi tooteid. Karlstads Energi näitel tutvuti koostöömudeliga, mille kaudu kogutakse kasutatud naturaalseid veinikorke ja suunatakse need uute toodete valmistamiseks materjalina ringlusse. See näitas, et ka väiksematest materjalivoogudest võib sündidauusi ärivõimalusi, kui kokku saavad õiged partnerid ja toimiv lahendus.
Õppereisil tutvustas Chalmers Industritekniki ekspert Peter Carlsson ka Rootsis välja töötatud viieastmelist tööstussümbioosi arendamise mudelit. Selle keskmes on kohalike eestvedajate leidmine, piirkonnaressursside ja ettevõtete vajaduste kaardistamine, koostöövõimaluste hindamine ning ühise tegevuskavakoostamine. Rootsi kogemus kinnitas, et tööstussümbioosi käivitamiseks ei piisa üksnes tehnoloogilistest lahendustest, sest vähemalt sama olulised on ettevõtete vaheline usaldus, valmisolek koostööks ning tugiorganisatsioon, kes aitab osapooli kokku tuua ja ühiseid võimalusi märgata.
Eesmärk on käivitada tööstussümbioosi koostöö Pärnumaal
Pärnumaal on tööstussümbioosi arendamiseks head eeldused. Maakonnas tegutsevad tugevad puidu-, metsandus-, toidu- ja põllumajandussektori ettevõtted ning mitmekesine töötlev tööstus. Samuti on piirkonnas potentsiaali taastuvenergia tootmiseks ja bioressursside väärindamiseks.
Võimalikke koostöökohti võib leida näiteks puidutööstuse kõrvalsaaduste väärindamises, põllumajanduse ja toiduainetööstuse orgaaniliste jääkide kasutamises, tootmisjääkidest uute materjalide valmistamises ning ettevõtete vahelises energia- ja jääksoojuse vahetamises.
Pärnumaa Arenduskeskuse eesmärk on hakata neid võimalusi süsteemselt kaardistama ning tuua ühe laua taha ettevõtted, kohalikud omavalitsused, teadusasutused ja teised huvitatud osapooled.
Esimene samm on ühise arusaama kujundamine ja koostöövõrgustiku loomine. Selleks kasutatakse juba toimivaid piirkondlikke sündmusi, sealhulgas 26. oktoobril toimuvat Pärnumaa visioonikonverentsi „Pärnumaa 100 000 – Pärnumaa käib ringi!“, kus keskendutakse ringmajanduse ja tööstussümbioosi võimalustele ning piirkondliku koostöö tähtsusele. Seejärel on kavas kaardistada olulisemad osapooled ning ROHEFOORUMIL liikuda edasi maakonna ettevõtete ressursside ja vajaduste väljaselgitamisega.
Järgmise sammuna on 2027. aasta jaanuaris plaanis praktiline koolitus, kus ettevõtted, omavalitsused ja teised partnerid saavad ühiselt hakata kujundama võimalikke väärtusahelaid. Koostöös ülikoolidega soovitakse leida lahendusi kõrvalsaaduste väärindamiseks ning hinnata uute ärimudelite teostatavust.
Pikemas vaates on eesmärk kujundada Pärnumaal toimiv koostöövõrgustik, kus ettevõtted oskavad märgata üksteise ressursse ja vajadusi ning leida võimalusi nende ühendamiseks. Nii võivad seni kasutamatatootmisjääkidest ja kõrvalsaadustest sündida uued tooted, teenused ja ärimudelid, mis loovad väärtust niiettevõtetele kui ka piirkonnale tervikuna.
Rural Symbiosise projekti esimene õppereis kinnitas, et tööstussümbioosi edu sõltub eelkõige koostöötahtest, usaldusest ja oskusest näha kasutamata ressurssides uusi võimalusi. Just nende põhimõtete rakendamisele ja ettevõtete vahelise koostöö käivitamisele soovib Pärnumaa Arenduskeskus lähiaastatel keskenduda.
Rural Symbiosis projekti viiakse ellu Interregi Läänemere piirkonna programmi toel ning projekti kaasrahastab Euroopa Liit.
Lisainfo:
Rural Symbiosis – ringmajanduse ja tööstussümbioosi arendamine maapiirkondades
