Rural Symbiosis – ringmajanduse ja tööstussümbioosi arendamine maapiirkondades

Pärnumaa Arenduskeskus juhib rahvusvahelist koostööprojekti Rural Symbiosis – Advancing Circularity in Rural Bioeconomy via Regional Symbiosis, mille eesmärk on aidata maapiirkondadel paremini kohalikke bioressursse, kõrvalsaadusi ja ringmajanduse võimalusi rakendada.

Projekt keskendub sellele, kuidas kohalikud omavalitsused, ettevõtluse tugiorganisatsioonid, teadus- ja arendusasutused ning ettevõtted saavad koostöös muuta madala väärtusega kõrvalsaadused uuteks toodeteks, teenusteks, energiaks või ärivõimalusteks. Ühtlasi aitab projekt integreerida tööstussümbioosi põhimõtted praktilisel ja maapiirkondade vajadustega arvestaval viisil ettevõtete ning piirkondlike arendusorganisatsioonide igapäevategevusse.

Miks Rural Symbiosis?

Maapiirkondades tekib põllumajanduses, toidutootmises, metsanduses ja teistes biomajanduse valdkondades erinevaid jääke ja kõrvalsaadusi, mille majanduslik potentsiaal jääb sageli kasutamata. Samal ajal võivad ühe ettevõtte jäägid olla teisele ettevõttele väärtuslikuks tooraineks.

Tööstussümbioos aitab selliseid võimalusi märgata ja eri osapooli kokku tuua. Selle keskmes on ettevõtete ja organisatsioonide koostöö, mille tulemusena kasutatakse materjale, energiat, teadmisi ja muid ressursse tõhusamalt ning luuakse uusi väärtusahelaid.

Rural Symbiosis aitab maapiirkondadel leida praktilisi viise, kuidas sellist koostööd algatada, arendada ja siduda see piirkondliku arengu ning ettevõtluse toetamisega.

Mida projektis tehakse?

Projekti jooksul õpitakse eri Läänemere piirkondade headest praktikatest, korraldatakse õppekäike ja ühiseid töötubasid ning katsetatakse avatud innovatsiooni meetodeid. Kohalikud ettevõtted, omavalitsused, ettevõtluse tugiorganisatsioonid ja teadusasutused kaasatakse lahenduste väljatöötamisse ja elluviimisesse.

Projekti üks peamisi väljundeid on Rural Symbiosis Toolbox ehk praktiline tööstussümbioosi tööriistakast. Sinna koondatakse projekti jooksul kogutud head praktikad, juhtumilood, koostöö- ja arendusmeetodid ning muud töövahendid, mida saab kasutada bioressursside ja kõrvalvoogude väärindamisvõimaluste leidmiseks.

Lisaks valmivad osalevatele piirkondadele tööstussümbioosi teekaardid, mis aitavad viia projekti jooksul omandatud teadmised kohaliku tasandi praktiliste tegevusteni. Pärnumaal koostatakse piirkondlik teekaart, mis toetab tööstussümbioosi ja ringmajanduse edasist arendamist maakonnas.

Pärnumaa Arenduskeskuse roll

Pärnumaa Arenduskeskus on projekti Rural Symbios juhtpartner ning vastutab rahvusvahelise partnerluse koordineerimise eest.

Arenduskeskuse ülesanne on kaasata Eesti ja Pärnumaa sihtrühmi, korraldada projektitegevusi Eestis ning tuua kohalikud ettevõtted, omavalitsused, teadusasutused ja teised partnerid ühisesse arendusprotsessi.

Pärnumaa Arenduskeskus panustab ka Rural Symbiosis Toolboxi arendamisse ning koordineerib Pärnumaa piirkondliku teekaardi koostamist, et projekti jooksul kogutud teadmised ja head praktikad jõuaksid praktilisse kasutusse.

Oodatavad tulemused

Projekti tulemusena suureneb maapiirkondade ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja ettevõtluse tugiorganisatsioonide võimekus rakendada ringmajanduse ja tööstussümbioosi põhimõtteid.

Valmivad praktilised tööriistad, juhtumilood ja piirkondlikud teekaardid ning luuakse koostöömudeleid, mis aitavad:

  • leida bioressurssidele ja kõrvalvoogudele uusi kasutusvõimalusi;
  • tuua kokku ettevõtteid ja teisi organisatsioone, kelle ressursid ja vajadused võivad üksteist täiendada;
  • toetada uute toodete, teenuste ja ärivõimaluste tekkimist;
  • rakendada ringmajanduse põhimõtteid piirkondlikus arendustöös;
  • tugevdada koostööd Läänemere piirkonna maapiirkondade vahel.

Projekti tulemused koondatakse kokku kasutajasõbralikus kommunikatsioonipaketis ning tööriistakastis Rural Symbiosis Toolbox, et loodud teadmisi ja meetodeid saaksid kasutada ka teised maapiirkonnad, omavalitsused, ettevõtted ja tugiorganisatsioonid.

Projekti partnerid

Rural Symbiosis on rahvusvaheline Interreg BSR Läänemere piirkonna koostööprojekt, mis ühendab maapiirkondade arendamise, ettevõtluse toetamise, teadus- ja arendustegevuse ning ring- ja biomajanduse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone.

Projekti juhtpartner on Sihtasutus Pärnumaa Arenduskeskus.

Projekti kestus

01.07.2026–30.06.2028

Projektile järgneb kokkuvõttev periood 01.07.–30.09.2028.

Rahastus

Rural Symbiosis ehk Advancing Circularity in Rural Bioeconomy via Regional Symbiosis (#S053) viiakse ellu Interreg Baltic Sea Region 2021–2027 programmi prioriteedi „Climate-neutral societies“ eesmärgi „Circular economy“ raames.

Projekti Rural Symbiosis kaasrahastab Interreg Baltic Sea Region programm Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Projekti ametlik Interreg Baltic Sea Region projektileht: https://interreg-baltic.eu/project/rural-symbiosis/ 

Lisainfo

Svea Uusen
Pärnumaa Arenduskeskus
svea@parnumaa.ee

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Saima Soobard, Lääneranna valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Kadri Juhkam, Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
  • Priit Martin, Pärnu LV elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse koordinaator
Skip to content