Tehisaru aitab küsida õigeid küsimusi renoveerimisotsusteks

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži osalusel arendati tehisaru liidesega veebirakendus, mis aitab eramuomanikul enne energianõustamist läbi mõelda oma vajadused ning koondada andmed maja seisukorra kohta. Eelhindamise tööriist valmis koostöös Tampere partneritega Kesk-Läänemere Interregi projektis DEAP (Digital Energy Advisory Process).

Renoveerimise kavandamisel pole probleem sageli andmete puudumine, vaid see, kuidas siduda hoone tehniline seisukord elanike igapäevaste vajaduste, võimaluste, kavatsuste, ka ootustega. DEAP projektis loodud veebirakenduses saab eramuomanik kirjeldada oma elamut, selle probleeme ning ootusi renoveerimisele. Vastuste põhjal valmib struktureeritud kokkuvõte, mida saab kasutada edasise energianõustamise lähtepunktina.

Tehisaru rakendamine ei saa tipneda masinlikult rabeda juturobotiga veebilehel nagu nüüd paljudel teenustel tavaks. Panustasime kõvasti, et panna renoveerimiskavatsuses inimeste argikogemused ja vajadused ning tehnilised asjaolud ka keeleliselt, arusaamades kokku.

Antti Roose
projekti juht

„Renoveerimise kõige keerulisem küsimus on sageli, kust alustada. Inseneriotsusteks vajalik teave hoone ja tehnosüsteemide kohta tuleb siduda elanike harjumuste, vajaduste ja rahaliste võimalustega, mis on seni sageli tagaplaanile jäänud,“ ütles projekti juht Antti Roose.

Rakendus kasutab tehisarul põhinevat küsimuste ja vastuste loogikat. Kasutaja varasemate vastuste põhjal esitatakse täpsustavaid kontrollküsimusi, et koguda asjakohast teavet hoone, tehniliste lahenduste, kasutusprobleemide ja renoveerimisootuste kohta.

„Suurte keelemudelite keeletundlikkus on endiselt üsna piiratud. Samad mõisted ei tähenda eri kontekstis, eri keeltes ja eri inimestele sama. Erialamõisted ei kattu tingimata koduomaniku argikeele ja arusaamadega,“ selgitas arendaja Annabel Kruusakivi.

Ka suurte ja tunnustet teenusepakkujate juturobotid on seni tähendusvarjundite mõistmisel piinlikult algelised. Seetõttu tuli lisaks tõlkimisele tegeleda laiemalt semantika ja tähendusloomega, kuidas keegi kodu ja selle remondi ning energiaküsimusest aru saab.

Annabel Kruusakivi
arendaja

Tehisaru ülesanne on rakenduses üksnes andmete kogumine ja struktureerimine. Rakendus ei tee arvutusi ega anna renoveerimis- või rahastamissoovitusi – kokkuvõtet hindab ja edasisi samme soovitab nõustaja.

Lahendust katsetas üle 70 inimese. Arendamiseks saadi tagasisidet Tartus, Võrus, Tallinnas ja Helsingis toimunud seminaridelt. Testimine tõi esile nii kasutajate erinevad teadmised ja ootused kui ka vajaduse esitada tehniliselt täpsed küsimused võimalikult selges ja loomulikus keeles.

Eelhindamisvahendi töötasid välja Tampere Rakenduskõrgkool (TAMK), Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA) ja Tamperes tegutsev EcoFellows.

DEAP renoveerimise eelhindamise rakendus on avalikult ja tasuta kasutatav eesti, soome, inglise ning rootsi keeles.

 

Tutvu tööriistaga: DEAP Energianõustamise eelküsimustik

Projekti materjalid: https://centralbaltic.eu/project/deap/433-project-materials/

Rohkem teavet DEAP projektist: https://centralbaltic.eu/

Jaga:

Veel uudiseid

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Saima Soobard, Lääneranna valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Kadri Juhkam, Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
  • Priit Martin, Pärnu LV elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse koordinaator
Skip to content