Seminar „Kliimakindlam Pärnumaa – kestlikud sadeveelahendused“ tõi kolledži raamatukokku üle 45 osaleja ning andis selge pildi sellest, et sademevee teema ei ole enam vaid tehniline küsimus, vaid otseselt kliimakohanemise, linnaruumi kvaliteedi ja koostöövõimekuse proovikivi. Esinejad tõid eri vaadetest välja, et tugevamad vihmasajud, üleujutusriskid ja muutuvad ilmastikuolud sunnivad omavalitsusi otsima senisest targemaid ja paindlikumaid lahendusi.
Vähe andmeid
Seminari üks keskseid sõnumeid oli, et suurimad probleemid ei ole ainult torudes ja kraavides. Takistuseks on ka andmete puudus – terviklik ülevaade pinnaseandmetest, valgaladest ja olemasolevatest sademeveesüsteemidest on sageli killustatud või puudulik. Sama oluline kitsaskoht on koostöö puudumine: kohalik omavalitsus, vee-ettevõtja, arendaja ja kinnistuomanik tegutsevad liiga tihti igaüks omaette, kuigi toimivad lahendused eeldavad ühist vaadet kogu valgalale.
Kõlama jäi ka vajadus hea rakenduspraktika järele. Üksikutest lahendustest ei piisa, kui puudub loogiline ahel strateegiast ja kavast kuni uuringute, planeerimise, tööriistade, rakendamise ning hilisema hoolduse ja uuendamiseni. Just seda kinnitasid ka seminaril tutvustatud näited Helsingist, Tartust ja mujalt: looduspõhised lahendused töötavad kõige paremini siis, kui need on süsteemselt planeeritud ja seotud linnaruumi tervikuga.
Napid finantsid
Arutelu puudutas ka raha ja teadmisi. Finantside nappus pidurdab lahenduste elluviimist, kuid samas rõhutati, et kui sademevee ja kliimakohanemise teemad on tugevamalt strateegilistesse dokumentidesse kirjutatud, avab see rohkem võimalusi lisarahastuse leidmiseks. See ei asenda püsirahastust, kuid aitab vajalikke samme kiiremini käivitada. Teadmiste puudus ei tähenda seejuures, et teadmisi üldse ei oleks – pigem on oskused ja kogemused olemas, kuid killustunud erinevate inimeste ja asutuste vahel. Seminari väärtus seisneski selles, et need teadmised toodi ühe laua taha.
Oluline on koostöö ja planeerimine
Kokkuvõttes jäi seminarilt kõlama, et kestlikud sadeveelahendused ei sünni ühe suure tehnilise investeeringuga, vaid parema koostöö, targema planeerimise ja praktiliste, kohalikesse oludesse sobivate lahenduste kaudu. Sademevett tuleb näha mitte ainult probleemina, vaid ressursina, mida saab kohapeal targemalt hoida, suunata ja kasutada.
Seminari kaasrahastati projektist Regions4Climate, mida rahastab Euroopa Liit. Eestist osalevad projektis Pärnumaa Arenduskeskus, Pärnu linn, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2027. aasta lõpuni vältava projekti fookuses on innovaatiliste lahenduste arendamine, et suurendada piirkondade vastupanuvõimet kliimamuutustele.
