Pärnumaa noored jagasid rahatarkust Lääne-Virumaal toimunud konverentsil

18. märtsil 2025 toimus Lääne-Virumaal juba kolmandat korda “Noorte rahatarkuse konverents”. Igal aastal korraldab seda erinev kool, tuues kokku maakonna noored, et arutada rahatarkuse teemadel. Sel aastal toimus konverents Rakke koolis, kus pärast ettevõtja Sirle Truutsi kogemusloo jagamist astusid lavalaudadel ettevõtlikkuse ja rahatarkuse teemalise paneeldiskussiooniga üles Pärnumaa noored.

Paneeli eestvedajaks oli ettevõtja ja kogenud rahatarkuse entusiast ning Pärnumaa rahatarkuse klubi üks eestvedajatest Hanna Kuldsaar-Sarv Pärnumaa noored jagasid rahatarkust Lääne-Virumaal toimunud konverentsil. Temaga liitusid Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilased Elisabeth Tagobert, Loore Lee Allmaa, Andreas Trink ja Pätrik Mölder, kes jagasid oma kogemusi ja teadmisi rahatarkusest.

Ise peab olema leidlik

Noored arutlesid diskussioonis mitmetel teemadel, sealhulgas taskuraha jagamise vajalikkusest ja raha teenimise viisidest. Loore Lee Allmaa rõhutas, et iga pere leiab rahatarkuse edendamiseks oma toimiva lahenduse, olgu selleks regulaarne taskuraha või vajaduspõhine toetamine. Samuti jagas ta ideid, kuidas noored võiksid ise raha teenida, näiteks naabrite aiatöid tehes, millest saab kujundada aastaringse sissetuleku.

Andreas Trink rõhutas, et noored peaksid võimalikult varakult õppima iseseisvalt rahaga ümber käima. “Väiksematele lastele võiks taskuraha anda, et õpetada neile raha kasutamist, kuid vanemate roll on suunata neid tegema teadlikke valikuid,” selgitas ta. Samas võiks teismeeas juba taskuraha andmisest loobuda ja suunata noored ise raha teenima, näiteks malevasse. “Mida varem õpime iseseisvalt raha teenima ja selle kasutamise eest vastutama, seda paremini oleme tulevikuks valmis,” lisas Andreas.

Pätrik Mölder jagas oma isiklikke kogemusi, kuidas malevas saadud oskused ja kogemused avasid talle hiljem paremad töövõimalused “Olen näinud ka oma eakaaslaste pealt, kuidas varasem töökogemus on andnud eelise parema töökoha saamiseks, sest esmased töökogemused on juba olemas,” tõi Pätrik välja. Ta julgustas noori võimalikult varakult tööeluga tutvust tegema ning soovitas kaaluda ka mini- või õpilasfirma loomist. “Mida varem alustada, seda parem – see annab väga palju kasulikke kogemusi, mida hiljem elus kasutada,” lisas ta.

Investeerimise teemal sõna võtnud Elisabeth Tagobert julgustas noori juba varakult investeerimisega alustama ning oma raha kasvama panema. Ta rõhutas, et kuigi alaealistele on investeerimisega alustamine veidi keerulisem, on siiski mitmeid võimalusi, kuidas seda vanemate toel alustada või õppemängude kaudu katsetada. Lisaraha teenimiseks soovitas Elisabeth kasutada digitaalseid võimalusi, näiteks kohalikele ettevõtetele turundusteenuseid pakkudes.

Õpilasfirma on hea võimalus

Diskussiooni lõpus käsitleti ettevõtluse rolli noorte arengus. Pätrik Mölder ja Andreas Trink, kes sel õppeaastal lõid koos õpilasfirma, tõid välja, kuidas ettevõtlusega tegelemine aitab arendada ajaplaneerimise ja meeskonnatöö oskusi ning finantsilist mõtlemist. “Ettevõtlus treenib kõiki oskusi, mida ühel inimesel võib vaja minna,” sõnas Andreas, tuues esile, et õpilasfirma loomine on suurepärane viis praktiliste kogemuste omandamiseks, “see annab enesekindluse ja oskused, mida ei saa ainult koolipingis õppides.”

Loore Lee Allmaa ja Elisabeth Tagobert, kes pälvisid mõned aastad tagasi oma õppefirmaga “Eesti parima minifirma” tiitli, soovitasid luua võimalikult palju tutvusi, et laiendada oma suhtevõrgustiku. “Oleme õppinud, et mida rohkem teed, seda rohkem tahad teha ning see mõte kannab meid elus edasi,” sõnas Elisabeth. “Iial ei tea, millise uue ukse mõni tutvus avada suudab,” lisas Loore Lee.

Raamatu- ja filmisoovitused

Paneeldiskussiooni käigus jagasid noored ka soovitusi rahatarkuse teemaliste raamatute ja filmide kohta, mis on neid inspireerinud ja aidanud paremini rahaasjadest aru saada.

Loore Lee Allmaa soovitas Eesti filmi „Ükssarvik“, mida ta on ise korduvalt vaadanud. „See film räägib noortest, kes loovad oma start-up’i. Filmis on väga hästi näidatud rahaga ümber käimist – milliseid vigu tehakse ja kuidas raha võib kiirelt kaduda. Oluline on mõista, et mitte summa suurus ei ole tähtis, vaid see, kuidas seda kasutada,“ selgitas Loore Lee.

Elisabeth Tagobert soovitas lugeda raamatut „Koer nimega Money“, mis selgitab lihtsalt ja arusaadavalt raha põhitõdesid ning investeerimise alustalasid. Ta rõhutas ka erinevatel rahatarkuse koolitustel osalemise kasulikkust: „Kõik räägivad rahast erinevalt ja seetõttu on hea kuulata erinevaid vaatenurki, et leida endale sobivaim lähenemine.“

Andreas Trink tõi välja mitu soovitust erinevatele tasemetele. Robert T. Kiyosaki Rikas isa, vaene isa on klassikaline rahatarkuse raamat, mida soovitan kõigile. Samuti on kasulik lugeda Buffetti nipid, mille autorid on John M. Longo ja Tyler J. Longo. Filmidest soovitan „The Wolf of Wall Street“ ja „Margin Call“, mis annavad hea ülevaate investeerimismaailma riskidest ja ahvatlustest.“

Pätrik Mölder soovitas lugeda edukate ja rikaste inimeste elulugusid. „Kui sa loed nende elust, saad justkui sisse piiluda nende mõttemaailma ja mõista, milliseid valikuid nad noorena tegid.“ Lisaks soovitas ta uurida rahatarkuse kohta erinevatest internetiallikatest, et leida endale kõige sobivam viis rahaga toimetulemiseks.

Pärnumaa Arenduskeskus on juba aastaid panustanud noorte ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalaste oskuste arendamisse, toetades koolituste, seminaride, võistluste, häkatonide, õppereiside ja paljude muude tegevuste kaudu nii õpilasi, õpetajaid kui koole. Osalemine noorte rahatarkuse konverentsil Lääne-Virumaal näitab, et Pärnumaa noored on aktiivsed ning valmis oma teadmisi ja kogemusi jagama ka teiste maakondade eakaaslastega. “Meie eesmärk on, et Pärnumaa noored oleksid ettevõtlikud ning oskaksid oma elus teha teadlikke otsuseid,” kinnitas Pärnumaa Arenduskeskuse kogukonnajuht Viivika Vilja.

Noorte osalemine ja aktiivne panus rahatarkuse konverentsil jäi osalejatele kindlasti meelde ning see innustab tulevikus veelgi enam noori oma rahatarkust ja ettevõtlikkust arendama.

Jaga:

Veel uudiseid

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Katrin Tamm, Terviseameti Lääne regionaalosakonna vaneminspektor
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
Skip to content