Kutse kogukondadele: kuidas leida üles enda kogukonna ressursid?

Otsime üht Pärnumaa kogukonda, kes soovib osaleda ressursipõhise ABCD lähenemisviisi testimisel Eestis. Maakonnast saab osaleda programmis vaid üks kogukond, seetõttu ole julge ning täida sooviavaldus 16. märtsiks SIIN.

See on hea võimalus muuta oma kogukond tugevamaks, kaasavamaks ja elujõulisemaks!

Mis on ABCD mudel ja ressursipõhine kogukonna arendamine?

Ressursipõhise ehk tugevustele põhineva kogukondade arendamise lähenemisviisi (ABCD)  põhirõhk keskendub olemasolevatele tugevustele ja ressurssidele, mitte probleemidele. Oluline on mõista, et kogukonna koostoimimine on fenomen, mida ei saa luua keegi väljast, vaid kogukond ise. Võtmetegevuseks on kogukonna liikmete endi poolt arendusprotsesside juhtimine, seda eelkõige suhete ja kaasatuse kaudu. 

Kogukonnateadlane Cormac Russell on öelnud, et ärge otsige valmis lahendust heaks eluks, seda ei saa osta turult. Kuid igas meie kogukonnas elavad inimesed, kelle andeid ja oskuseid ühendades saab pakkuda just seda, mida vajame hästi elamiseks ja õitsenguks – kuid ainult siis, kui suudame neid andeid avastada, ühendada ja mobiliseerida. 

ABCD tuleb mudeli ingliskeelsest nimetusest asset-based community development. 

Protsessi käigus: 

  • Avastatakse kogukonna ressursid: inimesed, organisatsioonid, loodus, traditsioonid ja lood. 
  • Luuakse visioon: kaardistatakse kogukonna vajadused ja soovid. 
  • Seostatakse ressursid: ühendatakse inimeste oskused, teadmised ja anded, et kujundada tugevam ja iseseisvam kogukond. 

Programm kestab aprill – detsember 2025. Perioodi jooksul on ette nähtud vähemalt neli ühist koosviibimist (kokkuleppel), millele lisanduvad kogukonna iseseisvad jätkutegevused. 

Teekonda toetavad hõlbustajad, kelleks on koolitusprogrammi läbinud vabaühenduste konsultant Karoliine Aus ja Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu magistrant Mairi Lilleleht.  

Mis kasu saab kogukond?

Fookuses on ressursipõhise lähenemise protsess, mis tugevdab suhteid, laiendab kaasatute ringi, aitab näha nähtamatut, tuua esile teemasid, millega kogukond tahab tegeleda, luua visiooni. Teemadena tegeletakse just sellega, mis kogukond oluliseks peab ja tegeldakse läbi kohapeal olemasolevaga. Programmi läbimise tulemuseks on iseseisvam kogukond. 

ABCD mudeli piloteerimine pakub kogukonnale võimaluse: 

  • Tugevdada omavahelisi suhteid ja suurendada kaasatust. 
  • Tõsta teadlikkust kogukonna tugevustest ja leida viise nende rakendamiseks. 
  • Luua uusi ideid, visioone ja algatusi, mis vastavad kogukonna vajadustele. 
  • Saada praktilist kogemust, mida kasutada edasistes projektides ja arengukavade koostamisel. 

Programmi lõpus ei valmi eraldi dokumenti, küll aga näiteks saab protsessis arutatud ja avastatut kasutada oma arengu (nt arengukava koostamisel) ning edasiste projektide kavandamisel. 

Kes saab osaleda?

Olete kogukond, kes:  

  • on alles alguses, loomas omavahelisi suhteid ja otsimas ühisosa või  
  • tunnete ummikseisusu ja tahate proovida asju teisiti teha või  
  • olete mõne probleemiga kimpus ja otsite sellele lahendust.    
  • Soovite õppida, areneda ning suurendada kaasatust (nt leida juurde liikmeid, kaasamõtlejaid ja panustajaid).   

Kogukonnal ei pea olema programmis osalemiseks ettevõtet või ühingut, kuid kindlasti on vajalik meeskonna olemasolu ehk grupp inimesi, kes on valmis teekonda ette võtma ja tegevusi ellu viima.   

Programmis osalev kogukond tehakse teatavaks 21. märtsil. Valituks mitteosutunud kogukondadel on võimalik osa võtta testperioodi lõpus toimuvast üritusest.  

Lisainfo: 

Karoliine Aus 

Vabaühenduste konsultant 

Karoliine@parnumaa.ee 

+372 5307 6570 

 

Ressursipõhise lähenemise testimine on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga. 

 

Jaga:

Veel uudiseid

turundusKOBAR külastas Pärnu Haiglat

13. mail toimus järjekordne turundusKOBARA kokkusaamine. Seekord tehti täiesti midagi uut ning tavapärase kohtumisformaadi asemel külastati Pärnu Haiglat. Sealne turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristi Tomingas andis

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Katrin Tamm, Terviseameti Lääne regionaalosakonna vaneminspektor
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
Skip to content