TÜ Pärnu kolledž plaanib uusi kursusi rannikuturismi elavdamiseks

Projekti Skills4CMT raames viidi läbi rannikuturismi valdkonna uuring viies Euroopa riigis, millel on külma vee äärsed rannikualad. Uuringuga selgitati välja millistest teadmistest ja oskustest tunnevad puudust jaheda veega rannikuäärsetes piirkondades tegutsevad turismiasjalised. Saadud tagasisidele tuginedes töötatakse eelolevaks sügiseks välja neljast minikursusest koosnev koolitusprogramm.

Rannikuturismi eripäradele keskenduva projekti lõpptulemusena valmib koolitusmoodul, mis põhineb uuringust ilmnenud kitsaskohtadele ja koolitusvajadusele. Lühikursused on suunatud ettevõtjatele, sihtkoha arendajatele ja teistele huvilistele, kes soovivad end täiendada rannikuturismi puudutavatel teemadel. Näiteks keskendub üks kursustest rannikupiirkonnas tegutsevate väikeettevõtjate soovidele ning kursuse läbimine aitab ettevõtjaid nende teenuste arendamisel.

Kehv koostöö osapoolte vahel

„Uuring andis hea ülevaate, millistest teadmistest tunnevad puudust rannikuturismiga seotud ettevõtjad ja piirkonna arendajad. Ühe kitsaskohana selgus, et kohalikud on nii harjunud oma suurepärase elukeskkonna, looduse ja pärismuslugudega, et neis ei osata näha võimalust atraktiivse turismiteenuse loomiseks,” sõnas kolledži spaamajanduse nooremlektor Margrit Kärp.

„Teisest küljest on rannikupiirkondades turismisihtkoha arendamisel väga olulisel kohal koostöö erinevate osapoolte vahel. Ka väga heade ideede olemasolul takerdutakse nende elluviimisel tihti koostööoskuste ja koostöötahte puudumise taha – enamik uuringus osalenutest kõikides projektis osalevates riikides tundsid puudust osapooltevahelise koostöö oskusest ja teadlikkusest selle korraldamise osas.“

Uute koolituste teemad

Koolitused annavad osalejatele praktilisi teadmisi ja oskusi läbi e-õppe. „Oleme koostöös viie Euroopa partnerülikooliga ette valmistamas nelja teineteist täiendavat kursust:

  • sissejuhatus ranniku- ja mereturismi teemasse,
  • kestlike tegevuste elluviimine ja juhtimine,
  • rannikuturismi sihtkoha disainimine,
  • veepealsete ja äärsete külastuselamuste loomine.

Näiteks otsime koolituste käigus vastuseid, kuidas elavdada pakutavate teenuste nimekirja ja mida rannikuäärsetes turismipiirkondades külastajatele pakkuda. Kuidas olemasolevat pakkumust disainida teenuseks? Millised on sammud, mis tuleks astuda, et teenus reaalselt müüks ja misläbi ettevõtja teeniks tulu,“ tõi esile kolledži projektijuht Tõiv Jõul.

Uuringu läbivaks ühiseks jooneks oli turismisihtkoha ja turismiettevõtete kestliku arendamise teema. Ilmnes, et tuntakse puudust laiemast vaatest jätkusuutlikkusele, erinevate regulatsioonide mõistmisel ja tõlgendamisel käitutakse erinevalt. Kestlikkuses nähakse pigem vaid looduskeskkonna hoidmist, jättes teadvustamata majandus- ja sotsiaalvaldkonna “samba” olulisust sihtkoha arengus. Seetõttu on üks neljast e-kursusest keskendunud spetsiaalselt kestliku rannikuturismi teemale.

Kursus annab süvendatud vaate, kuidas tegutseda ja planeerida oma tegevusi loodusega kooskõlas, unustamata seejuures majanduslikku tasuvust ja sotsiaalvaldkonna arendamist, kuna jätkusuutliku arengu eesmärk on saavutada tasakaal kõigi kolme valdkonna vahel. „Väikeettevõtetes ei ole reeglina eraldi spetsialisti, kes tegeleks kestlike teemadega. Küll aga saavad ettevõtete juhid oma tegevusi planeerides ja ellu viies teha palju ära selleks, et nende tegevus arvestaks järgmiste põlvkondadega,” lisas Kärp. Keskkonnaalaste teemade kõrval moodustab kursusel olulise osa ka ressursside majandamine, mis mõjutab meie igapäevast sotsiaalmajanduslikku keskkonda.

Kursused alustavad sügisel

Ingliskeelseid veebipõhiseid kursuseid hakatakse piloteerima hilissügisel ning sinna on väga oodatud osalema ettevõtjad, sihtkoha arendajad ja teised teemast huvitatud osapooled. Täpsem info avaldatakse septembris Pärnu kolledži kodulehel. Huvitatud saavad ühendust võtta ka varem margrit.karp@ut.ee.

Erasmus+ projekti Skills4CMT peamiseks eesmärk on arendada ranniku- ja mereturismi sektoripõhiseid oskusi, tõstes sellealase kõrghariduse kvaliteeti ning suurendades digitaalseid õppimisvõimalusi. Lisaks Pärnu kolledžile on projekti kaasatud partnerülikoolid Soomest, Lätist, Hollandist ja Iirimaalt. Projekt aitab oma tegevustega kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele, milleks on alalhoidliku, kaasava ja jätkusuutliku majanduse edendamine ning kliimamuutuste ja nende mõjude vastu võitlemise meetmete konstruktiivne rakendamine.

Jaga:

Veel uudiseid

Milline on Pärnumaa toidutootjate nägu?

2025. aasta detsembris ja 2026. aasta jaanuaris viidi Pärnumaa toidukobara eestvedamisel läbi väike uuring, et paremini mõista kohalike toiduettevõtjate vajadusi, ootusi ja arengusoove. Toimus kolm

Pärnu õpilasfirmad Viinis laadal

Märtsi keskel osalesid kolm Pärnumaa õpilasfirmat Austrias rahvusvahelisel õpilasfirmade sündmusel Marketplace Vienna, kus noored said tutvustada oma tooteid, esitleda ideid ning panna proovile enda müügi-

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Katrin Tamm, Terviseameti Lääne regionaalosakonna vaneminspektor
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
Skip to content