
Rural Symbiosis projekt sai avalöögi
4. septembril toimus Rural Symbiosis – Advancing Circularity in Rural Bioeconomy via Regional Symbiosis projekti avakohtumine. Projekti juhtpartner on Pärnumaa Arenduskeskus ning tegevused kestavad 2026.
Novembris toimus Pärnu kohvikus Liana ToiduKOBARi populaarne hapendamise töötuba, mida juhendas harrastushapendaja ja aednik Lagle Suursild. Kahetunnine õpituba tõi kokku nii toidutootjad kui ka terviseteadlikud huvilised, kes soovisid paremini tundma õppida fermenteerimise põnevat maailma.
Töötuba täitus kiiresti – kõik kohad broneeriti vaid mõne päeva jooksul. ToiduKOBARa kogukonnajuht Merle Einola sõnas, et kuigi esialgu oodati osalema eeskätt toitlustajaid ja tootjaid, haarasid võimalusest rõõmuga kinni ka kodused katsetajad, kellel oli soov fermenteerimise protsessist uusi teadmisi saada.
Hapendamine on iidne toidu säilitamise viis, mille juured ulatuvad aastatuhandete taha. Tänapäeval kogub fermenteerimine taas populaarsust nii terviseteadlike kokkajate köökides kui ka restoranide menüüdes. Lagle Suursilla sõnul on hapendamine ühtaegu lihtne, praktiline ja loov tegevus – suurepärane viis anda tuttavatele toiduainetele uus maitse ja iseloom.
Töötoa teoreetiline osa pakkus osalejatele põhjalikku ülevaadet sellest, mida, miks ja kuidas hapendada, milliseid abivahendeid päriselt vaja on ning kuidas käib toimiv fermenteerimisprotsess. Praktilises osas pani iga osaleja ise kokku oma hapendamise stardikomplekti, kuhu lisati punapeeti, mugulsibulat, lillkapsast, punast peakapsast ja isegi mungoa idusid.
Koolitaja julgustas katsetama ka metsikute ja vähemlevinud taimedega. Tema enda purkidesse on jõudnud näiteks hosta ja mustsõstra lehed, piimanõges, kassinaeris ning isegi sidrun – mis tema sõnul hapendub suurepäraselt. Töötoa käigus said purki pandud köögiviljadest kaunid värvikirevad mustrid, mis pakkusid osalejatele palju rõõmu.
Hapendamine on lisaks maitseelamustele ka jätkusuutlik viis toitu väärindada: see aitab vähendada toidujäätmeid, võimaldades kasutada ka neid taimede osi, mis muidu komposti läheksid. Fermenteeritud toidud toetavad ka soolestiku mikrobioomi, aidates seeläbi tõsta inimese enesetunnet ja meeleolu.
ToiduKOBAR tänab südamest koolitaja Lagle Suursilda, kõiki osalejaid ning kohvikut Liana sooja vastuvõtu ja mõnusa meeleolu eest. Pärnus on huvi hapendamise vastu selgelt kasvuteel – ja seda igati põhjusega.
Koolitusest kirjutas pika artikli ka Pärnu Postimees.

4. septembril toimus Rural Symbiosis – Advancing Circularity in Rural Bioeconomy via Regional Symbiosis projekti avakohtumine. Projekti juhtpartner on Pärnumaa Arenduskeskus ning tegevused kestavad 2026.

26.–27. augustil võtsid Pärnumaa loomeettevõtjad ette kahepäevase õppereisi Võrumaale, Setomaale ja Peipsi veerele. Reisi eesmärk ei olnud pelgalt uusi paiku avastada, vaid kohtuda inimestega, kes

Möödunud nädalavahetuse laupäeval toimus naisettevõtjate väike ühepäevane disainireis Helsingisse. Helsingis on hetkel käimas disaininädal Helsinki Design Week ja nädalavahetusel toimus selle raames eraldi suur Disainiturg,
Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.
Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.
Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.
Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.
Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:
Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.
Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.
Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.
Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.
Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige
Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem
Liikmed:
Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige
Liikmed: