4. detsembril külastas Pärnumaa Arenduskeskust Valmiera maakonna delegatsioon eesotsas linnapea ja volikogu esimehe Jānis Baiksiga.
Lätlased tõi Pärnusse Pärnu linna arengufoorum, kus Jānis tegi lühikese ülevaate Valmiera piirkonnast. Tegemist on kohaga, mis üritab Lätis samamoodi käia vastuvoolu ning pakkuda head elukeskkonda ning meelitada investeeringuid. Valmierasse otsustas enda uue tehase rajada eestlaste Fibenol.
Arenduskeskuses tegimegi laialt juttu sellest, et kuidas meie regioone on mõjutanud haldusreformid ning mismoodi me enda piirkonda arendame. Valmiera praegune maakond moodustus 8 omavalitsusest ning seal elab natukene üle 53 000 inimese. Sellest 24 000 elab Valmiera linnas. Kogu piirkonna arendamisel on fookusesse võetud hea elukeskkonna arendamine, mis annab lõpuks hea võimaluse meelitada inimesi ja investeeringuid.
Mõlemad saime tõdeda, et haldusreform nii Eestis kui Lätis oli alguses raske, kuid tänaseks ollakse juba uute piiridega harjutud ning tegelikult suunatakse investeeringutena rohkem raha piirkondadesse, mis varem olid palju nukramas seisus.
Investeeringute meelitamisest
Teise olulise teemana saigi rääkida investeeringutest ja nende meelitamisest. Pärnumaa poolelt jagas enda töö köögipoolt EIS’is Lääne-Eesti investorkonsultandina töötav Mihkel Kärg. Lätlaste jaoks oli huvitav see, et neil ei ole selliseid regionaalseid konsultante ning kogu asjaajamine käib ikkagi läbi pealinna. Samas on Valmieras kaks tööstusparki, kuhu on investeeritud ja investeeritakse veel suuri summasid. Nendest suuremasse parki suutsid nad kaasata Euroopa Liidust 20 miljonit eurot.
Samas on kõik see väga pikaajaline protsess ning olema peab kindel siht ning plaan. Sarnaselt Valmierale on Pärnu piirkond samamoodi üha arenev ning siia planeeritakse mitmeid uusi tööstusparke. Huvi on ka erinevate investorite poolt. Hetkel otsitaksegi sarnaselt Valmierale erinevaid toetusmeetmeid Euroopa Liidust, mida saaks enda pargi arendamisse suunata.
Sektorite vaheline koostöö
Suures pildis on Valmieras koostöö erinevate sektorite vahel sarnane Pärnus toimuvaga. Ka seal on väga tugevalt erasektor kaasatud kõrghariduse pakumisse ning iga aasta lõpetab Valmieras asuva Vidzeme Ülikooli suur hulk spetsialiste, kes asuvad seejärel kohalikesse ettevõtetesse tööle. Paremad asuvad tegelikult tööle juba õppetöö ajal.
Õppekavade disainimisel kasutatakse palju sisendit erasektorist ning õpetatakse välja nende oskustega spetsialiste, keda erasektor päriselt vajab. See on oluliseks teguriks tegelikult erinevatele investoritele kaasaarvatud ka Fibenolile. Ülikool on üksikasutus ehk ta ei kuulu mõne suurema ülikooli alla nagu Pärnus asuv Pärnu kolledž. See annab neile rohkelt paindlikust.
Lätlaste jaoks oli huvitav kuulata ka seda, et kuidas läheb meil taastuvenergeetika valdkonnas, sest ka nende regiooni planeeritakse erinevaid taastuvenergia investeeringuid. Siingi sai tõdeda, et väljakutsed on sarnased. Kuna meie olukord, väljakutsed ja samas ka visioon piirkondadena on sarnane, siis lõpetuseks sai arutatud seda, et võimalusel võiks tulevikus teha ühiseid piiriüleseid projekte. Selleks on aga vaja leida sobivad meetmed.
