Pärnumaa rahatarkuse klubi kokkusaamine keskendus investeerimise psühholoogiale

Pärnumaa rahatarkuse klubi järjekordsel kohtumisel oli külaliseks Kristjan Liivamägi – majandusteadlane, investor ja Tallinna Tehnikaülikooli tunnustatud õppejõud, kes on finantsturgudel tegutsenud ligi kaks aastakümmet.

Seekordne kohtumine keskendus investeerimise psühholoogiale ning küsimusele, miks finantsturud ei ole alati nii ratsionaalsed ja efektiivsed, kui klassikaline majandusteooria eeldab.

Kristjan on TalTechi Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor ning õpetab rahanduse aluseid, eraisiku rahandust, finantsjuhtimist ja investeeringute analüüsi nii bakalaureuse- kui magistriõppes. Lisaks akadeemilisele tööle on ta aktiivne rahatarkuse edendaja, pälvinud tiitli „Aasta rahatarkuse õpetaja 2023“ ning saanud mitmeid teadus- ja õpetajatunnustusi.

Kas turg on alati targem kui investor?

Kohtumise esimeses osas avas Liivamägi efektiivse turu teooriat, mille kohaselt peegeldavad aktsiahinnad kogu olemasolevat infot ning seetõttu on turu keskmisest kõrgema tootluse teenimine ilma suuremat riski võtmata äärmiselt keeruline. Teoorias reageerivad hinnad uuele infole koheselt ning pikaajaliselt teenivad investorid keskmiselt vaid turu tootlust.

Praktika on aga sageli keerulisem. Uuringud näitavad, et pikal perioodil jäävad ligi 90% investoritest turuindeksi tootlusele alla. Põhjuseks ei ole mitte teadmiste puudumine, vaid inimlikud käitumismustrid (emotsioonid, eelarvamused ja tunnetuslikud vead), mis mõjutavad investeerimisotsuseid rohkem, kui me ise arvata oskame.

Investori suurim vaenlane on ta ise

Käitumuslik rahandus uurib, kuidas psühholoogia mõjutab rahandust. Kohtumisel tsiteeris Liivamägi majandusteadlase, investori ja õppejõu Benjamin Grahami mõtet „Investori suurim vaenlane turgudel on tema ise.“

Ta selgitas mitmeid levinumaid käitumuslikke kõrvalekaldeid, millega investorid kokku puutuvad. Esindusvea puhul kipuvad inimesed looma seoseid uute ja tundmatute olukordade ning varasemate kogemuste vahel, tuginedes otsuste tegemisel liigselt oma minevikukogemusele.

Investorite puhul väljendub see sageli nii, et oma portfelli hiljutiste tulemuste põhjal tehakse üldistusi kogu aktsiaturu kohta. Näiteks eeldatakse, et viimastel kuudel hästi toiminud suund jätkub ka edaspidi. Selline mõtteviis võib viia ekslike järeldusteni ning panna investoreid tegutsema pigem emotsioonide kui tegeliku turuolukorra põhjal.

Kaotuse vastumeelsuses tajuvad inimesed kaotusi oluliselt tugevamalt kui samas suurusjärgus võite. Selle tulemusel hoitakse kahjumlikke investeeringuid liiga kaua lootuses, et „küll hind tagasi tuleb“, samas kui kasumlikud positsioonid müüakse liiga vara maha.

Kolmas levinud viga on liigne enesekindlus. Uuringud näitavad, et enamik inimesi peab end keskmisest paremaks investoriks, mis viib liigse kauplemise, vähese hajutamise ja liiga optimistlike tootlusootusteni. Sageli omistatakse õnnestumised enda oskustele ja ebaõnnestumised välistele teguritele.

IPO-d: lühiajaline elevus ja pikaajaline reaalsus

Kohtumisel käsitleti põhjalikumalt ka aktsiate esmaseid avalikke pakkumisi (IPO-sid), mis kipuvad investorite seas tekitama suurt huvi ja elevust. Kristjan Liivamägi selgitas, et kuigi IPO-d võivad lühiajaliselt pakkuda turu keskmisest kõrgemat tootlust, siis pikemas vaates jäävad need sageli turuindeksile alla. Selle põhjuseks on muu hulgas investorite optimism ja finantsturgude tsüklilisus, mida ettevõtted ja emissiooni korraldajad oskavad oskuslikult ära kasutada.

Liivamägi tõi välja, et ettevõtted tulevad börsile enamasti neile soodsal hetkel. Ajal, mil majanduskeskkond on positiivne ja investorite riskijulgus kõrge. Sellises olukorras kipub ettevõtte väärtus olema juba hinnas ning edasine kasv ei pruugi vastata turu ootustele.

Tallinna Börsi näited aitasid seda mustrit hästi illustreerida. Üle märgitud IPO-de puhul saab investor sageli vaid väikese osa soovitud aktsiatest ning kuigi aktsia hind võib esimestel kauplemispäevadel märkimisväärselt tõusta, jääb tegelik rahaline kasu piiratuks. Vastupidises olukorras (alamärgitud pakkumiste puhul) saavad investorid kogu märgitud mahu kätte, kuid hinnaliikumine pärast börsile jõudmist võib olla hoopis negatiivne.

Mida sellest kõigest investorina kaasa võtta?

Kohtumise praktiline sõnum oli selge: katse ennustada turu lühiajalisi liikumisi ja leida „täiuslikku ostu- või müügihetke“ annab harva soovitud tulemuse. Pikaajaline, järjepidev investeerimine, selge strateegia ja oma emotsioonide teadvustamine on märksa olulisemad kui üksikud õnnestunud tehingud.

Liivamägi rõhutas, et emotsioonivabu investeerimisotsuseid ei ole võimalik teha, kuid investori ülesanne on oma tundeid märgata ja nendega teadlikult arvestada. Kui otsuste tegemisel tekivad tugevad emotsioonid, tasub teha paus ja meenutada oma eesmärke, ajahorisonti ja riskitaluvust.

Kohtumine Kristjan Liivamägiga pakkus Pärnumaa rahatarkuse klubi liikmetele väärtuslikku vaadet nii finantsturgude toimimisele kui ka investori enda käitumisele. Arutelud ja küsimused tõid esile, et investeerimine ei seisne ainult numbrites ja tootlustes, vaid ennekõike mõtteviisis ja otsustusprotsessides.

Pärnumaa rahatarkuse klubi ootab uusi huvilisi liituma – iga kohtumine, iga jagatud kogemus ja iga praktiline nipp loeb. Kui soovid osa saada järgmistest inspireerivatest üritustest, siis liitu ja jälgi klubi infot siit.

Jaga:

Veel uudiseid

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Katrin Tamm, Terviseameti Lääne regionaalosakonna vaneminspektor
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
Skip to content