Wendre häkatoni kick-off tõi kokku 8 ringmajanduse lahendust

Täna toimus Wendre häkatoni kick-off, kus kaheksa meeskonda esitlesid Wendrele oma ideid tekstiili-, porolooni- ja teiste tootmisjääkide väärindamiseks. Kokku esitati häkatonile 21 ideed, millest järgmisesse vooru pääsesid 8 meeskonda. Just nemad said täna võimaluse oma lahendusi Wendrele tutvustada.

Järgmise etapi algus ja ootused

Avaüritus märkis häkatoni järgmise etapi algust: nüüd on meeskondadel aega kuni 13. maini, et oma ideid edasi testida, algatada koostööd Wendrega ettevõtte jääkide katsetamiseks ning täiendada oma esitlust.

Esitatud ideed näitasid, et Wendre tootmisjääkidel võib olla potentsiaali nii uute materjalide, sisustustoodete, akustiliste lahenduste, kriisivalmiduse toodete kui ka tööstusliku koostöö mudelite arendamiseks.

Finaali pääsenud 8 meeskonda ja nende ideed

  • TEXTILEWIZARD pakkus välja modulaarse materjalisüsteemi pehmete akustiliste ja sisustuselementide loomiseks Wendre tekstiili- ja poroloonijääkidest. Lahendus võiks sobida näiteks seinapaneelide, voodipeatsite, ruumijagajate ja mööblikomponentide valmistamiseks.

  • MTÜ Väärinduskeskus / V2GI esitles ideed „VÄGI Soft Learning Commons“, mille eesmärk on kasutada tekstiilijääke pehmete õpi- ja kogukonnaruumide vormide loomiseks. Lahendus ühendab materjalide väärindamise, käsitööoskused, sotsiaalse kaasatuse ja hajutatud tootmise.

  • Kärts ja Mürts pakkus välja tekstiilijääkidest valmistatavad modulaarsed „tekstiiltellised“, mida saaks kasutada akustiliste paneelide, ruumijagajate ja kohandatavate sisustusinstallatsioonidena.

  • Selma tutvustas tööstusliku sümbioosi väärtusahela mudelit, mille eesmärk on suunata Wendre alakasutatud tekstiili- ja vahujäägid teiste tööstusharude sisendmaterjaliks, näiteks akustikapaneelide, geotekstiilide, lemmikloomatoodete või ehitusmaterjalide tootmisse.

  • ReMyco pakkus välja lahenduse, kus puuvillaseid tekstiilijääke väärindatakse seeneniidistiku ehk mütseeli abil. Mütseel toimiks loodusliku sidujana, võimaldades kasvatada jääkidest uut biopõhist materjali.

  • QSK Design / Liisi Kuusk esitles multifunktsionaalset evakuatsioonimatti, mis valmiks porolooni- ja tekstiilijääkidest. Toodet saaks kasutada hädaolukorras magamismati, kanderaami või kokkupandava transpordikotina.

  • Pallas Form tutvustas ideed kasutada polüuretaanvahu plokkide jääke vilditud akustiliste objektide sisustruktuurina. Lahendus ühendab Wendre jääkmaterjali villa ja viltimistehnikaga, luues modulaarseid sisustus- ja akustikaelemente.

  • Gtechnologies pakkus välja tehnoloogia, mille abil saaks tekstiili- ja polüuretaanijääke töödelda ümbertöödeldud paneelideks. Neid paneele võiks kasutada Wendre olemasolevates tootmisprotsessides, näiteks voodipeatsites ja kontinentaalvoodite konstruktsioonides, asendades osaliselt uut porolooni.

Mis saab edasi?

Järgmiste nädalate jooksul saavad meeskonnad oma lahendusi täpsustada, testida Wendre materjalivoogude sobivust ning arendada ideedest tugevamad ja praktilisemad esitlused. Häkatoni järgmine etapp aitab selgitada, millistel lahendustel on suurim potentsiaal jõuda pilootprojektide ja reaalse koostööni.

Jaga:

Veel uudiseid

Pärnumaa roheKOBAR Rotterdamis

21.–25. aprillil külastasid Pärnumaa Rohekobar, Pärnumaa ettevõtted ning uue projektiperioodi partnerülikoolide esindajad Rotterdami, et tutvuda sealse ringmajanduse, kestliku ettevõtluse ja innovatsiooni ökosüsteemiga. Õppereisi eesmärk oli

Vaata Pärnumaa parimaid maitseid

Sel aastal kolmandat korda toimunud Pärnumaa Toidumeene konkursi eesmärk oli leida ja tunnustada Pärnumaale iseloomulikke toidumeeneid, mis tutvustavad piirkonna maitseid, toidukultuuri ja jätkusuutlikku ettevõtlust. See on võimalus väärtustada kohalikku

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Katrin Tamm, Terviseameti Lääne regionaalosakonna vaneminspektor
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
Skip to content