loomeKOBARi õppereis Ida-Virumaale pakkus sisuka ülevaate piirkonna loomepotentsiaalist, kultuuripärandist ja tänastest arenduspraktikatest. Reisi fookuses olid loomekeskkonnad, kunstiresidentuurid, käsitöö ja kohalik identiteet, mida täiendati Ida-Virumaa linnade ajaloolise ja kultuurilise taustaga.

Tööstuspärand ja kaasaegne loome Narvas

Õppereisi esimene peatuspaik oli Narvas asuv Kreenholmi manufaktuur – üks suuremaid ja mõjukamaid tööstuskomplekse kogu Baltikumis. 19. sajandil rajatud Kreenholm oli omal ajal üks Euroopa suurimaid tekstiilitööstusi, kujundades märkimisväärselt Narva linna arengut ja sotsiaalset struktuuri. Tänaseks on Kreenholmist saanud sümboolne tööstuspärandi objekt, mida nähakse üha enam ka potentsiaalse loome- ja kultuurikeskkonnana. Kompleksi monumentaalne arhitektuur ja ajalooline kihistus pakuvad tugevat inspiratsiooniallikat nii kunstnikele kui ka loomeettevõtjatele.

Narva kunstiresidentuur NART on oluline rahvusvaheline loomeplatvorm, mis pakub kunstnikele võimalust töötada ajutiselt Narvas, suhestuda kohaliku keskkonna ja kogukonnaga ning arendada uusi projekte. Külastuse käigus tutvuti residentuuri võimalustega ning vaadati näitust „Hõimulõng“, mis käsitles identiteedi, päritolu ja kultuurilise sideme teemasid. Näitus tõi esile, kuidas kaasaegne kunst saab luua dialoogi traditsioonide ja tänapäeva vahel ning tugevdada kultuurilist eneseteadvust.

Narva Eesti keele majas toimus kohtumine Ida-Viru loomeklastri esindajatega. Koordinaator Piia Tamm tutvustas loomeklastri tegevusi, mille eesmärk on toetada piirkonna loomeinimesi, edendada koostööd ning tugevdada Ida-Virumaa nähtavust loovmajanduse kontekstis.

Olulise osa külastusest moodustasid kohtumised kohalike käsitöömeistritega. Irina Gavrilova tutvustas oma käsitööpraktikat, mis ühendab traditsioonilised töövõtted ja isikupärase loomingulise käekirja. Samuti külastati Jelena Naumova keraamikagaleriid ja töötuba.

Linnad, identiteet ja kultuuriline mitmekesisus

Õppereisi jooksul külastati ka Narva-Jõesuud – ajaloolist kuurortlinna, mis on tuntud oma liivaranna, männimetsade ja puitarhitektuuri poolest. Narva-Jõesuu kujutab endast kontrasti Narva tööstuslikule linnaruumi kuvandile, pakkudes rahulikumat ja loodusele lähedasemat keskkonda ning tuues esile Ida-Virumaa mitmekesise ruumilise ja kultuurilise palge.

Edasi suunduti Sillamäele, kus külastati Sillamäe muuseumi. Muuseumi juht andis põhjaliku ülevaate linna värvikast ja vastuolulisest ajaloost. Sillamäe on tuntud nii oma stalinistliku arhitektuuri kui ka suletud linna perioodi poolest Nõukogude ajal. Muuseumituur aitas mõtestada linna arengut, ideoloogilisi kihistusi ning tänapäevast identiteeti, mis toetub nii ajaloolisele pärandile kui ka uutele arengusuundadele.

Õppereisi lõpetas külastus Rakverre, kus peatuti laulja Bonzo ehk Andrus Albrechti loodud Bonzai restoranis. Tegemist on omanäolise kohaga, mis pakub Aasia maitsetest inspireeritud roogasid ning toimib ühtlasi kontserdi- ja kultuuripaigana. Bonzai restoran on kujunenud populaarseks kohtumis- ja esinemispaigaks, kus kohtuvad gastronoomia, muusika ja loov suhtlus.

loomeKOBARi õppereis Ida-Virumaale andis mitmekülgse ülevaate piirkonna loome- ja kultuurimaastikust. Tööstuspärand, kaasaegne kunst, käsitöö, ajalugu ja tänapäevane kultuurielu moodustasid tervikliku pildi Ida-Virumaast kui mitmekihilisest ja suure potentsiaaliga loomekeskkonnast, kus minevik ja tulevik kohtuvad loovas dialoogis.