Augusti lõpus käisid Pärnumaa kogukondade eestvedajad ja vabaühenduste inimesed KogukonnaKOBARa õppereisil Kihnus. KogukonnaKOBAR on Pärnumaa kogukondade ja vabaühenduste võrgustik. Õppereisil saab minna teise kogukonda, kuulata kohalikke inimesi, jagada oma kogemusi ja tulla tagasi uute mõtetega. Kihnu puhul oli palju, millest õppida. Saar on väike, aga kogukondlik elu on seal selgelt tuntav. Seda hoiavad inimesed, pered, keel, kombed, kirik, muuseum, pärimus ja igapäevane koostöö.
Meie Kihnu teejuhiks oli Kuraga Mari ehk Maria Michelson, kohalik kogukonna eestvedaja. Peatusime Kihnu Külalistemajas, kus meid ootas soe vastuvõtt, hea kohalik toit ja hubane majutus.
Mida nägime?
Kihnu muuseumis rääkis Noodi Maie Kihnu inimestest, ajaloost ja pärimusest. Osalejate tagasisides jäi muuseum meelde mitte ainult väljapanekute, vaid ka kogukonna kokkusaamise kohana. See ei ole ainult paik, kus pärandit hoitakse ja külalisi vastu võetakse, vaid ka koht, kuhu kohalikud ise kokku tulevad.
Kihnu Püha Nikolai kirikus rääkis eestlaulja Ly koos tütre Anna-Liidiaga sellest, kuidas traditsioonid on Kihnus igapäevaelu osa ja kuidas neid noorematele põlvkondadele edasi antakse. See ei puuduta ainult vanade tavade mäletamist, vaid nende kasutamist ja edasi kandmist tänases elus. Ka osalejate tagasisides toodi esile, et Kihnu kultuuri järjepidevus on saarel hästi nähtav ning sellesse on kaasatud ka noorem põlvkond.
Kirikust liikusime kastiautoga Metsamaa pärimustallu. Kastiautoga saarel ringi sõites sai samal ajal näha Kihnu külaelu, hooneid ja igapäevast saarekeskkonda. Metsamaal rääkis Mari Mets Kihnu Kultuuriruumi tegevustest, seal toimuvatest pillilaagritest ning sündmustest, mida korraldatakse nii kohalikele kui ka Kihnu külalistele.
Õhtusöögi ajal jätkus arutelu Kihnu kogukonnaelu ja koostöö üle. Maria rääkis kogukonnaeestvedaja stipendiumist ning koostöökogu JUÕNI JUURÕ käivitamisest ja tegemistest. Mõnus arutelu kandus loomulikult ka osalejate enda kogemustele. Räägiti sellest, mis aitab inimesi ühiste teemade ümber kokku tuua, kuidas koostööd hoida ja millised küsimused eri kogukondades korduvad.
Päeva lõpetas tuletorni külastus, kus Maria ja kaks Kihnu noort üllatasid reisilisi pillimänguga. Päike loojus, kuu tõusis ja muusika kandus üle tuletorni ümbruse merele. See imeline hetk tuli osalejate tagasisides hiljem korduvalt esile.
Tagasiside
Õppereisi järel jagasid osalejad mõtteid selle kohta, mis neile Kihnu reisilt kõige rohkem meelde jäi. Palju nimetati sooja vastuvõttu, Kihnu inimeste ühtekuuluvust ja seda, kuidas traditsioonid on saarel tänaseni igapäevaeluga seotud.
Osalejate tagasisidest jäi kõlama mitu head mõtet.
Jana Hansen: „Tulin Kihnust ära sooja tundega. Sain sealt mõtteid juurde, kuidas enda kogukonda rohkem ühendada.“
Triin Raave: „Julgus ja tahtmine olla eriline, oma eripära oskuslik ärakasutamine igal sammul. Maapiirkond ei pea ja ei tohi püüda olla nagu linn. Las linn jääda linnaks ja igal kohal säilida oma nägu.“
Allar Pärjamäe: „On palju õppida ja meenutada. Laulu ja pillimänguga üllatus päikeseloojangul tekitas sooja tunde südame all!“
Heli Tamm: „Väikeses piiratud võimalustega kogukonnas elu toimib ja inimesed on rõõmsad. Kihnu kultuuri kantakse põlvest põlve edasi. Pilliõpe koolis on kiiduväärt.“
Tiina Saarits: „Selle väljasõidu suurim väärtus oli minu jaoks kohtumine nende imeliste inimestega. Sädeinimene on ilmselgelt liialt trafaretne ja pisut kulunud väljend, aga need inimesed kindlasti sütitavad teisi ja loovad oma kodukohtades olulist väärtust.“
Liivia Tammekänd: „Nad on nii palju teinud ja vaeva näinud, et end nähtavaks teha. See soojus, millega vastu võeti, andis hea tunde, kui oled oodatud.“
Ühes tagasisides jäi veel kõlama mõte, et tuletorni juures nähtud päikese ja kuu vahetus on nii eriline, et seda tasub ka kohalikel endil rohkem märgata, hinnata ja külalistele näidata.
Aitäh Kuraga Marile, Piret Uibule, Mari Metsale, Noodi Maiele, Ly-le, Anna-Liidiale, kahele noorele pillimängijale ja kõigile teistele, kes meid Kihnus vastu võtsid. Aitäh ka kõigile õppereisil osalejatele- teiega oli vahva!