Augusti lõpus käisid Pärnumaa kogukondade eestvedajad ja vabaühenduste inimesed KogukonnaKOBARa õppereisil Kihnus. KogukonnaKOBAR on Pärnumaa kogukondade ja vabaühenduste võrgustik. Õppereisil saab minna teise kogukonda, kuulata kohalikke inimesi, jagada oma kogemusi ja tulla tagasi uute mõtetega. Kihnu puhul oli palju, millest õppida. Saar on väike, aga kogukondlik elu on seal selgelt tuntav. Seda hoiavad inimesed, pered, keel, kombed, kirik, muuseum, pärimus ja igapäevane koostöö.
Meie Kihnu teejuhiks oli Kuraga Mari ehk Maria Michelson, kohalik kogukonna eestvedaja. Peatusime Kihnu Külalistemajas, kus meid ootas soe vastuvõtt, hea kohalik toit ja hubane majutus.
Kihnu muuseumis rääkis Noodi Maie Kihnu inimestest, ajaloost ja pärimusest. Osalejate tagasisides jäi muuseum meelde mitte ainult väljapanekute, vaid ka kogukonna kokkusaamise kohana. See ei ole ainult paik, kus pärandit hoitakse ja külalisi vastu võetakse, vaid ka koht, kuhu kohalikud ise kokku tulevad.
Kihnu Püha Nikolai kirikus rääkis eestlaulja Ly koos tütre Anna-Liidiaga sellest, kuidas traditsioonid on Kihnus igapäevaelu osa ja kuidas neid noorematele põlvkondadele edasi antakse. See ei puuduta ainult vanade tavade mäletamist, vaid nende kasutamist ja edasi kandmist tänases elus. Ka osalejate tagasisides toodi esile, et Kihnu kultuuri järjepidevus on saarel hästi nähtav ning sellesse on kaasatud ka noorem põlvkond.
Kirikust liikusime kastiautoga Metsamaa pärimustallu. Kastiautoga saarel ringi sõites sai samal ajal näha Kihnu külaelu, hooneid ja igapäevast saarekeskkonda. Metsamaal rääkis Mari Mets Kihnu Kultuuriruumi tegevustest, seal toimuvatest pillilaagritest ning sündmustest, mida korraldatakse nii kohalikele kui ka Kihnu külalistele.
Õhtusöögi ajal jätkus arutelu Kihnu kogukonnaelu ja koostöö üle. Maria rääkis kogukonnaeestvedaja stipendiumist ning koostöökogu JUÕNI JUURÕ käivitamisest ja tegemistest. Mõnus arutelu kandus loomulikult ka osalejate enda kogemustele. Räägiti sellest, mis aitab inimesi ühiste teemade ümber kokku tuua, kuidas koostööd hoida ja millised küsimused eri kogukondades korduvad.
Päeva lõpetas tuletorni külastus, kus Maria ja kaks Kihnu noort üllatasid reisilisi pillimänguga. Päike loojus, kuu tõusis ja muusika kandus üle tuletorni ümbruse merele. See imeline hetk tuli osalejate tagasisides hiljem korduvalt esile.
Õppereisi järel jagasid osalejad mõtteid selle kohta, mis neile Kihnu reisilt kõige rohkem meelde jäi. Palju nimetati sooja vastuvõttu, Kihnu inimeste ühtekuuluvust ja seda, kuidas traditsioonid on saarel tänaseni igapäevaeluga seotud.
Osalejate tagasisidest jäi kõlama mitu head mõtet.
Jana Hansen: „Tulin Kihnust ära sooja tundega. Sain sealt mõtteid juurde, kuidas enda kogukonda rohkem ühendada.“
Triin Raave: „Julgus ja tahtmine olla eriline, oma eripära oskuslik ärakasutamine igal sammul. Maapiirkond ei pea ja ei tohi püüda olla nagu linn. Las linn jääda linnaks ja igal kohal säilida oma nägu.“
Allar Pärjamäe: „On palju õppida ja meenutada. Laulu ja pillimänguga üllatus päikeseloojangul tekitas sooja tunde südame all!“
Heli Tamm: „Väikeses piiratud võimalustega kogukonnas elu toimib ja inimesed on rõõmsad. Kihnu kultuuri kantakse põlvest põlve edasi. Pilliõpe koolis on kiiduväärt.“
Tiina Saarits: „Selle väljasõidu suurim väärtus oli minu jaoks kohtumine nende imeliste inimestega. Sädeinimene on ilmselgelt liialt trafaretne ja pisut kulunud väljend, aga need inimesed kindlasti sütitavad teisi ja loovad oma kodukohtades olulist väärtust.“
Liivia Tammekänd: „Nad on nii palju teinud ja vaeva näinud, et end nähtavaks teha. See soojus, millega vastu võeti, andis hea tunde, kui oled oodatud.“
Ühes tagasisides jäi veel kõlama mõte, et tuletorni juures nähtud päikese ja kuu vahetus on nii eriline, et seda tasub ka kohalikel endil rohkem märgata, hinnata ja külalistele näidata.
Aitäh Kuraga Marile, Piret Uibule, Mari Metsale, Noodi Maiele, Ly-le, Anna-Liidiale, kahele noorele pillimängijale ja kõigile teistele, kes meid Kihnus vastu võtsid. Aitäh ka kõigile õppereisil osalejatele- teiega oli vahva!
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži osalusel arendati tehisaru liidesega veebirakendus, mis aitab eramuomanikul enne energianõustamist läbi mõelda oma vajadused ning koondada andmed maja seisukorra kohta. Eelhindamise
Septembri algul astus Pärnumaa Arenduskeskus uude projektiperioodi. ToiduKOBARa võrgustiku uue hooaja avaürituseks oli Saarde vallas Allikukivi veinimõisas seminar „Koostöö ülikoolidega. Ühisturundus maaturismis“. Osalesid Pärnumaa toidu-
LoomeKOBARa kaheksas LOOME KOOSolek tõi Pärnu Kunstnike Majja taas kokku toatäie loomeettevõtjaid ja loomehuvilisi. Seekordseks külaliseks oli disainer ja kunstnik Liina Viira ning kohtumiseks vaevalt
Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.
Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.
Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.
Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.
Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:
Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.
Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.
Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.
Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.
Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige
Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem
Liikmed:
Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige
Liikmed:
