Eelmine nädal, 2. novembril toimus traditsiooniline rohekolmapäev. Tegemist oli juba neljanda kohtumisega ning seekord oli teemaks „Ettevõtte ja toote süsiniku jalajälje arvutamine – miks ja kuidas?“. Tore on tõdeda, et teema pakub paljude ettevõtete jaoks huvi ja nii mitmeski Pärnumaa tootmisettevõttes tegeletakse juba keskkonnateemadega. Kohal olid esindajad nii Wendrest, Ruukkist, Reideni plaadist, Scanfilist, PlasmaProst ja teistest tegusatest ettevõtetest.

Kliimamõjust ja süsiniku jalajälje arvutamise võimalustest rääkis Sustinere keskkonnaekspert Christof Uisk. Teemad, millest räägiti:

• Miks rahastajad, ärikliendid ja koostööpartnerid ootavad üha enam ettevõtete süsiniku jalajälje (kliimamõju) kohta infot?
• Kuidas nõuetes orienteeruda ja need enda kasuks tööle panna?
• Standardid, metoodikad ja praktilised tööriistad, mille abil oma ettevõtte või toote/teenuse süsiniku jalajälge arvutada.
• Ettevõtte kliimamõju vähendamise eesmärgid.
• Euroopa Liidu rohepöörde ja jätkusuutlikkuse regulatsioonidest ja pankadest tulenev surve süsiniku jalajäljega tegelemiseks.

Oluline on kaardistada hetkeolukord

Keskkonnaekspert jagas nõu, millega üldse esialgu alustama peaks. Oluline on esmalt kaardistada hetkeolukord ja üldine mõju. Seejärel seada eesmärk ja ambitsioon ning luua strateegia koos tegevusplaaniga. Kui plaan on loodud, tuleb elluviia muudatused äritegevuses ja kaasata väärtusahelat. Lõpetuseks tuleks kindlasti raporteerida ja jagada aruandlust huvigruppidele ning luua selge kommunikatsioon. 

Christof aitab arvutada ettevõtete ja nende toodete kliimamõju ehk süsiniku jalajälge ning koostada toodete keskkonnadeklaratsioone. Keskkonnaeksperdina on tema töö soovitada ettevõtetele lahendusi nende tegevuse keskkonnamõjude vähendamiseks. Hariduselt on Christof keskkonnatehnoloog, kes on õppinud nii Hollandis kui Belgias.

Olulisemad lingid:

• Keskkonnaministeeriumi keskkonnamõju hindamise mudel: https://envir.ee/kliima/toetavad-materjalid/organisatsioonide-khg-jalajalg#mudel
• Platvorm toote olelusringi analüüsi ja EPD teostamiseks: https://www.oneclicklca.com/
• Offset-programmide hindamise kava: http://www.offsetguide.org
• LCA tarkvara: https://simapro.com/
• Eesti spetsiifiliste andmetega süsiniku jalajälje juhtimise platvorm ettevõtetele (alates jaanuar 2023): https://greenspect.eu/
• Greenhouse Gas Protocol standardid süsiniku jalajälje arvutuse protsessi kohta https://ghgprotocol.org/
• Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate süsiniku jalajälje vähendamise eesmärkide seadmise raamistik: https://sciencebasedtargets.org/

Mõisted

Kasvuhoonegaasid (KHG) – atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust ja põhjustavad kasvuhooneefekti (CO2, CH4, N2O, HFC ühendid, PFC ühendid, SF6, NF3)

Süsiniku jalajälg ehk kliimamõju – kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk (mõõdetuna CO2-ekvivalentides), mis tekib ettevõtte/organisatsiooni vm üksuse tegevuse tagajärjel

CO2-ekvivalent (CO2-ekv) – universaalne kasvuhoonegaaside mõõtühik, mis peegeldab nende erinevat potentsiaali globaalse soojenemise tekitamisel

Dekarboniseerimine – nii süsiniku heite kui ka atmosfääris oleva süsiniku koguse vähendamine

Süsiniku neutraalsus – tähendab tasakaalu inimtekkelise CO2 heite ja sidumise vahel

Kliimaneutraalsus – olukord, kus kõigi kasvuhoonegaaside ja muude kliimasoojenemise põhjustajate mõju kliimale on kõrvaldatud

Järgmine kohtumine toimub 7. detsembril. Rohkem infot peagi!