Teisipäeval, 29. aprillil toimus ESTONIA Resort Hotel & Spa konverentsikeskuses järjekordne foorum Pärnumaa 100 000. Seekord keskenduti küsimusele: kas me oleme kasvuks valmis?

Päev oli jagatud neljaks teemaplokiks. Igas plokis esines esmalt ekspert ning sellele järgnes paneeldiskussioon, kus osalesid riigi, era- ja kohaliku omavalitsuse esindajad ning valdkonna spetsialist.

Haridus – kuidas tuua kool lapsele lähemale?

Esimeses teemaplokis keskenduti haridusele ning arutleti, kuidas tuua kool oma kodule lähemale. Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko tõi välja, et Eestis ei käi 45% lastest oma kodule lähimas algkoolis. Pärnumaal on olukord veidi parem. Gümnaasiumiõpilaste seas on see näitaja aga veelgi kõrgem – 59%.

Kindsiko märkis, et nii lapsevanemad kui ka noored otsivad kooli, mis sobituks paremini nende väärtuste ja ootustega. Arutelus rõhutati, et haridusvõrgu planeerimine peab toimuma pikaajalises vaates ning koolihoonetel võiks olla ka teisi funktsioone. Arutleti õpetaja palga teemal – haridusministri hinnangul peaks õpetaja palk olema vähemalt 3000 eurot.

Ettevõtlus – mikro- ja väikeettevõtete maakond

Teises teemaplokis käsitleti Pärnumaa ettevõtlust. Pärnumaa Arenduskeskuse juht Erik Reinhold tõi välja, et maakonnas domineerivad mikro- ja väikeettevõtted. Suuri, üle 250 töötajaga ettevõtteid on vähe. Oluline fakt oli see, et 2023. aastal tegid 0–1 töötajaga ettevõtted suuremat ettevõtluskäivet kui kõige suuremad ettevõtted.

Paneelis arutati ka investeeringute võimalusi ja tõdeti, et kohaliku tööjõu piiratus on takistuseks. Kui Pärnumaale peaks tulema suurettevõte, siis tuleb tal tõenäoliselt konkureerida olemasolevate tööandjatega, ehk „osta“ töötajaid üle.

Liikuvus – kui palju me liigume ja miks?

Kolmas teemaplokk keskendus liikuvusele. Liikuvusekspert Marek Rannala tutvustas uuringut Rae vallast, kus on tekkinud intensiivne pendelränne Tallinna suunal. Rae valla 25 000 elanikku läbivad kokku 650 000 km päevas, mis avaldab suurt mõju keskkonnale.

Paneelis arutleti ka Pärnumaa ühistranspordi korralduse üle, mida peetakse Eestis üheks parimaks. Pärnumaa Ühistranspordi Keskuse juhataja Andrus Kärpuk rõhutas tagasiside olulisust teenuse arendamisel. Ta märkis, et inimesed peaksid probleemidest otse teada andma, sest ainult siis on võimalik midagi muuta.

Elamumajandus – kas Pärnumaa rahvaarv kasvab või kahaneb?

Viimane teemaplokk käsitles elamumajandust. Tartu Ülikooli inimgeograaf tõi esile, et rahvastik Pärnumaal üldiselt kahaneb, välja arvatud Tori vallas. Samas rõhutati, et statistika ei suuda arvestada kõiki tulevikutrende – näiteks võib Rail Baltic tuua kaasa olulise muutuse.

Kinnisvarabüroo Kinnisvaraekspert juhataja Peeter Prisk selgitas, et Pärnus on kinnisvarahinnad kõrged eelkõige nõudluse tõttu. Paneelis toodi välja ka ühiselamute puudus, mis takistab tööjõu liikumist ja noorte eluasemevõimalusi linnas.