Pärnumaa suurendab valmisolekut kliimamuutustega toimetulekuks
Kliimamuutustega kohanemine on Euroopa peamisi eesmärke aastaks 2030. Nüüd on Euroopa Komisjoni toel algamas Pärnumaal rahvusvaheline projekt Regions4Climate, mis aitab piirkonna planeerimisel võtta senisest enam arvesse vastupidavust kliimamuutustele. Muuhulgas paigaldatakse Pärnu linna ilmaandurite võrgustik, mis aitab kaardistada kuumasaared linnas.
Regions4Climate projekt kasutab uuenduslikke lahendusi, et muuta eri piirkondi kliimamuutustele vastupidavamaks, tehes selleks koostööd huvirühmadega. Projekti osalised töötavad välja ja hindavad erinevaid vastupanuvõime lahendusi, sealhulgas uusi tehnoloogiaid, nende integreerimist ja kasutuselevõttu koos uute ärimudelite ja uuenduslike poliitikameetmetega. Projekti tulemusena muutub lihtsamaks valdkondlike otsuste tegemine, kuivõrd tekivad tõestatud, laiendatavad ja hõlpsasti korratavad lahendused kliimamuutustega kohanemiseks. Pärnumaa on üks Regions4Climate 13-st partnerpiirkonnast.
“Kliimamuutus nõuab mõtteviisi muutust selle osas, kuidas suhtleme end ümbritseva maailmaga. Kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks peame muutma oma tegevuse üha ressursi- ja veetõhusamaks, töötama kooskõlas loodusega ning looma uusi teadmisi, mis võimaldavad ühiskonnal tulla toime selle suure üleilmse väljakutsega,” selgitas Laura Wendling, Soome VTT Tehnilise Uurimiskeskuse vanemteadur ja Regions4Climate’i koordinaator.
“Üha enam peame tegelema kliimamuutustega kaasnevate probleemide ja muredega ning nende lahendamisega. Eelmisel aastal valmis Pärnu energia- ja kliimakava aastani 2030, mis annab meile suunised, kuidas ja mis teemadega edasi liikuda. Algav projekt keskendub vastupidavuse suurendamisele linnaplaneerimises ja pakub töövahendeid linna soojussaarte vähendamiseks,” rääkis Pärnu linna planeerimise ja arengu valdkondade abilinnapea Irina Talviste.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus on Pärnu linnale ja maakonnale toeks uuenduslike lahenduste väljatöötamise juures. Koos paigaldavad nad Pärnu linna ilmaandurid, mis mõõdavad õhutemperatuuri, suhtelist õhuniiskust ja sademeid ning aitavad kaardistada Pärnu kuumasaared. SEI Tallinna eksperdi Blaine Lowry hinnangul on selline kaardistus väga vajalik: “Ilmaandurite võrgustik aitab Pärnul teha teadlikumaid linnaplaneerimise otsuseid nii praegu kui ka tulevikus. Seejuures on eesmärk muuta linnakuumuse negatiivne mõju võimalikult väikeseks nii elanikele kui taristule.” Samuti uuritakse ja kaardistatakse projekti käigus Pärnumaa jõgede maalihete ohtu, et ennetada nende esinemist ja hõlbustada projekteerimisotsuseid.
“Kiirete keskkonnamuutuste juures ei ole enam otstarbekas jääda lootma vaid sellele, et ühiskond ja majandus kohanevad keskkonnamuutustega ajapikku ise,“ selgitas projekti tähtsust Eesti Keskkonnauuringute Keskuse projektijuht Anette Iital. “Inimtegevusest tingitud kliimamuutused, sealhulgas sagedasemad ja intensiivsemad äärmuslikud ilmastikunähtused põhjustavad üha enam laialdast kahju nii loodusele kui ka inimestele. Viimastel aastatel on Eestis aina enam pandud rõhku ametkondade ja kodanike teadlikkusele kliimamuutuste mõjust. Tegu on ka riiklikult väga olulise teemaga ja näiteks uue keskkonnavaldkonna arengukavaga võetakse sihiks kliimamuutustega kohanemist lõimida riiklikesse strateegiatesse ja arengukavadesse. Antud projekt toetab ja suunab teadlike ja läbimõeldud otsuste tegemist kliimamuutustega kaasnevate probleemide suhtes.”
Lisaks Pärnu linnale on projekti kaasatud kõik teised Pärnu maakonna omavalitsused. Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhi Erik Reinholdi sõnul on just omavalitsustel võtmeroll kliimapoliitika elluviimisel Pärnumaal. Olulisimad sammud on seejuures kliimateemaliste protsesside ja tegevuste süsteemne algatamine, probleemide ja lahenduste teadvustamine ning rakendamine nii omavalitsuste juhtimisel kui ka kogukondades. Maakonna omavalitsuste kliima- ja energiapoliitika alus on 2022. aastal Pärnumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel valminud Pärnumaa kliimakava 2030. Kava sisaldab omavalitsuste tegevusi kohanemiseks, milles on oluline roll teadmiste vahetamisel ja koostööl teiste piirkondade ning valdkondlike uurimiskeskustega nii Eestis kui välismaal.
Regions4Climate projekt toob kokku 44 partnerit 13 Euroopa riigist, et tutvustada uuendusi ühiskonna vastupanuvõime suurendamiseks kliimamuutuste mõjudele – seda kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja Euroopa rohelise kokkuleppega. Projekti koordineerib Soome Tehnilise Uurimise Keskus VTT, kelle juhtimisel töötavad projektipartnerid välja ja võtavad kasutusele uudseid sotsiaalseid, tehnoloogilisi, digitaalseid, ärilisi, juhtimis- ja keskkonnalahendusi, et vähendada võimalikult palju haavatavust kliimamõjude suhtes.
Projekt algab jaanuaris 2023 ja kestab viis aastat, käsitledes teemat “Piiriülest väärtust loovad kliimakindlusega seotud laiaulatuslikud näidisprojektid” lepingu nr 101093873 HORIZON-MISS-2021-CLIMA-02-04 alusel. Projekt sai Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni programmist “Euroopa horisont” toetust 24 522 103 eurot. Projektitulemused peaksid mõjutama piirkonna sotsiaal-kultuurilist ja majanduslikku olukorda ning keskkonda.
Lisaks Pärnumaale osalevad piirkondadena projektis Baskimaa (Hispaania), Lõuna-Akvitaania (Prantsusmaa), Assoorid (Portugal), Toscana (Itaalia), Køge Bay (Taani), Burgas (Bulgaaria), Helsingi-Uusimaa (Soome), Ida-Kreeta (Kreeka), Castilla-León (Hispaania), Põhjamaade saarestik (Soome, Ahvenamaa ja Rootsi) ning Troodos (Küpros). Eeldatavasti saavad projektitulemustest otsest kasu vähemalt 13,8 miljonit inimest, kes elavad partnerpiirkondades. Pikemas perspektiivis võib mõju ulatuda 746 miljoni Euroopa elanikuni.
Projektis välja töötatud tulemusi ja sotsiaalseid uuendusi jagatakse õiglase ülemineku platvormil, et neid oleks võimalik jäljendada ka teistes piirkondades.
Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.
Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.
Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.
Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.
Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:
Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.
Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.
Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.
Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.
Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige
Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem
Liikmed:
Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige
Liikmed:
