Pärnumaa Arenduskeskus aitab biomajandusettevõtetel leida ringseid ärimudeleid

Pärnumaa Arenduskeskus osaleb partnerina rahvusvahelises võrgustikus BioBoosters Network, mis koondab biomajanduse ja ringmajanduse arengut toetavaid teadus- ja arendusorganisatsioone seitsmest Läänemere-äärsest riigist. Võrgustik toetab ettevõtteid piiriüleste häkatonide kaudu, aidates leida lahendusi kestlike ärimudelite loomiseks ja biopõhiste kõrvalvoogude targemaks kasutamiseks.

Miks on avatud innovatsioon ringbiomajanduse edendamisel võtmetähtsusega?
Ringbiomajanduse areng eeldab senisest tugevamat panust teadus- ja arenduskoostöösse, mis toetab piirkonnaspetsiifiliste bioressursside kõrgemat väärindamist. Teadmussiire ja uutel väärtusahelatel põhinevate ärimudelite arendamine on siinkohal olulise mõjuga.

BioBoostersi võrgustikus osalemine aitab Pärnumaa ettevõtetel:

  • katsetada ringmajanduse lahendusi rahvusvahelises koostöös,
  • jõuda uute partnerite ja ekspertideni,
  • leida kasutust tootmise kõrvalvoogudele,
  • arendada uuenduslikke ja keskkonnahoidlikke ärimudeleid.

Võrgustiku Eesti-poolseid tegevusi viiakse ellu koostöös Eesti Maaülikooli Biomajanduse Arenduskeskusega. Partnerite hulgas on ring- ja biomajanduse suuna võtmeorganisatsioonid Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Poolast ja Saksamaalt.

Nende ühine eesmärk on kasvatada Läänemere regiooni ettevõtete innovatsioonivõimekust ning tugevdada rahvusvahelisi koostöösuhteid. 

2023–2025: kolm aastat rahvusvahelisi häkatone ja koostööd
Interreg BSR programmi toel viis Pärnumaa Arenduskeskus koos Ettevõtlusinkubaatori ja TÜ Pärnu kolledžiga ellu tegevusi, mis toetasid kohalikke biomajandusettevõtteid:

  • tutvustati ringmajanduse parimaid praktikaid,
  • loodi rahvusvahelisi kontakte,
  • katsetati toimivaid innovatsioonimudeleid,
  • vahendati koostööd ettevõtete, teadlaste ja omavalitsuste vahel.

Kolme aasta jooksul toimus 18 rahvusvahelist häkatoni, neist neli oli suunatud Eesti ettevõtete väljakutsetele. Pärnumaa ettevõtjad osalesid aktiivselt ka teiste riikide häkatonidel lahenduste pakkujatena.

Projekti rahvusvaheline koduleht

Videomaterjal on leitav siit.

BioBoosters Network jätkab tööd ka pärast projekti lõppu

Ringmajandusele ülemineku vajadus kasvab, eriti maapiirkondades. Seetõttu jätkab BioBoostersi võrgustik koostööd ka pärast projekti ametlikku lõppu. Alates 2026. aastast koordineerib võrgustikku JAMK (Jyväskylä Rakenduskõrgkool) ning fookus püsib ringmajandusel ja kestlikul biomajandusel.

Võrgustiku tugevusteks on:

  • ühine avatud innovatsiooni metoodika,
  • rahvusvahelised partnerid,
  • praktikas tõestatud mudel,
  • ühiselt loodud ressursid ja platvormid.

Kontakt:
Svea Uusen, innovatsioonijuht
svea@parnumaa.ee

Taustainfo

BioBoostersi meetod: teadmussiire ja rahvusvaheline koostöö BioBoostersi häkatonimudeli keskmes on parima oskusteabe ühendamine Läänemere regioonis.

Häkatonid toovad ühe laua taha ettevõtted, teadlased, eksperdid ja iduettevõtted, et leida kiiresti rakendatavaid lahendusi biomajanduse valdkonna väljakutsetele.

Väljakutsed, mida häkatonidel lahendatakse, on seotud näiteks:

  • biopõhiste kõrvalvoogude väärindamisega,
  • uute materjalide ja koostisosade leidmisega,
  • andmete kogumise ja jagamise parandamisega väärtusahelas,
  • digitaliseerimise ja ringmajanduse ärimudelitega.

Eesmärk: kiirendada ringbiomajandusele üleminekut 

Võrgustiku eesmärk on tuua kokku:

  • lahenduste pakkujad (VKEd, iduettevõtted, tehnoloogiaarendajad)
  • lahenduste otsijatega (biomajandusettevõtted, eksportöörid, rahvusvahelise ambitsiooniga tööstused)

See loob ettevõtetele võimaluse rahvusvaheliseks võrgustumiseks, teadmussiirdeks ja uute partnerluste tekkeks. Eriti oluline on see maapiirkondade ettevõtetele, kellel on harva ligipääs mitmekesisele innovatsioonivõrgustikule.

Kasulikud materjalid

Hackathon Handbook – praktiline juhend avatud innovatsiooni rakendamiseks

Käsiraamat „How to be a BioBooster! Hackathon handbook“ koondab kahe aasta jooksul piloteeritud häkatonimudeli õppetunnid. See on 108-leheküljeline, samm-sammuline juhend, mis aitab korraldada BioBoostersi metoodikal põhinevaid häkatone.

Käsiraamat kirjeldab viit protsessietappi:

  1. ressursside planeerimine,
  2. väljakutse sõnastamine,
  3. lahenduste otsing,
  4. lahenduste arendamine,
  5. innovatsioonikoostöö jätkamine.

Lisaks jagatakse korraldajate soovitusi ja analüüsitakse seniste häkatonide mõju.

Käsiraamat on allalaaditav Zenado keskkonnast.

Uued väljaanded: projekti tulemused ühes kohas

Ilmunud on kolm ülevaatlikku publikatsiooni:

Boosting Circular Transition 

Boosting Circular Transition – kirjeldab projekti põhitulemusi ja peamisi õppetunde.

BioBoosters Impact Review 2025 

BioBoosters Impact Review 2025 – analüüsib üheksat häkatoni, mis toimusid 2024. aasta sügisest kuni 2025. aasta kevadeni, ning kirjeldab takistusi, võimaldajaid ja edutegureid biomajanduse ringseks muutmisel.

BioBoosters Impact Review 2024 

Kogemused esimese üheksa häkatoni piloteerimisel on koondatud väljaandesse Impact Review 2024.

Interreg BSR BioBoosters projekt

BioBoostersi võrgustikupartnerid

Häkatonimudelit tutvustav lühivideo

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Katrin Tamm, Terviseameti Lääne regionaalosakonna vaneminspektor
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
Skip to content