PRIA avas väikeprojektide taotlusvooru

Täna 18. novembril 2026 avanes PRIA väikeprojektide toetuse taotlusvoor. Selle toetusega saavad ettevõtjad viia koos teadus- ja arendusasutuste ning valdkonna ekspertidega ellu rakendusuuringuid, tootearendust ja teostatavusuuringuid. Taotlusi saab e-PRIAs esitada kuni 27. jaanuarini 2027.

Innovatsioon põllule, metsa ja toidutööstusse

Toetuse eesmärk on tuua innovatsiooni põllumajandusse, metsandusse ja toidutööstusse. Toetust antakse uute või oluliselt täiustatud toodete, teenuste, protsesside ja tehnoloogiate väljatöötamiseks ning ettevõtetes kasutusele võtmiseks. Raha saab kasutada näiteks tootmisprotsesside täiustamiseks või tehnoloogiliste lahenduste katsetamiseks. Projekt peab keskenduma innovatsioonile ja looma ettevõttele või sektorile selget uut väärtust.

Kes saavad taotleda?

Taotleda saavad ettevõtjad, kelle omatoodetud või töödeldud toodete müügitulu oli ühel kahest viimasest majandusaastast üle 20 000 euro. Projekt peab olema seotud näiteks taime- või loomakasvatuse, metsamajanduse, loodussaaduste varumise, toiduainete või joogi tootmisega. Igas projektis peab osalema innovatsioonipartner.

Toetus kuni 350 000 eurot

Toetus katab kuni 80% projekti abikõlblikest kuludest. Ühele projektile saab toetust kuni 350 000 eurot. Vähemalt 20% projekti maksumusest peab taotleja katma rahalise omafinantseeringuga. Vooru eelarve on 4,56 miljonit eurot, mis tuleb Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja riigieelarvest.

Hindamine ja tähtajad

Hindamisel vaadatakse projekti põhjendatust ja oodatavat mõju, meeskonna võimekust ning projekti kvaliteeti. Konkurents võib olla tihe, mistõttu soovitatakse partnerid leida ja projekt põhjalikult ette valmistada varakult. Tegevustega tuleb alustada 30 päeva jooksul pärast rahastusotsust. Projekt tuleb lõpetada 42 kuu jooksul, kuid hiljemalt 30. juuniks 2029.

Eelmisest voorust sai toetust 15 projekti

Eelmises innovatsioonipartnerluse taotlusvoorus sai toetust 15 projekti. Nende valdkonnad ulatusid digitaliseerimisest ja taimekasvatusest metsanduse ja ringmajanduseni. Projektide seas olid näiteks täppisväetamine, autonoomsed põllumajandusmasinad, vedelsõnniku väärindamine väetiseks, taimsed valgutooted ja sigade heaolu andmepõhine hindamine.

Infopäev 24. novembril

Maaelu Teadmuskeskus korraldab 24. novembril kell 13–14.30 infopäeva, mida saab jälgida veebiülekandena. Infopäeval tutvustatakse meedet ja antakse soovitusi eduka projekti koostamiseks. Osalemine on tasuta, kuid eelnevalt tuleb registreeruda Maainfo veebilehel.

Rohkem infot siit.

Jaga:

Veel uudiseid

Naisettevõtjad käisid Tallinnas õppereisil

10. novembril toimus naisettevõtjate inspiratsiooni ja õppereis Tallinnasse, et kohtuda põnevate ettevõtmiste ja inspireerivate ettevõtjatega. Päev algas Upperkuut stuudios-hotellis, kus äge naisettevõtja Anna Lutter nakatas

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Saima Soobard, Lääneranna valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Kadri Juhkam, Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
  • Priit Martin, Pärnu LV elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse koordinaator
Skip to content