Pärnumaa Rohefoorum otsib ettevõtete kasutamata ressurssidest uusi ärivõimalusi

Kuidas muuta ühe ettevõtte tootmisjääk teise ettevõtte tooraineks? Kas tehisaru ja automatiseerimine aitavad ettevõtetel kulusid vähendada ja kasumlikkust kasvatada? Nendele küsimustele otsitakse vastuseid 24. novembril Pärnus toimuval kolmandal Pärnumaa Rohefoorumil, mis toob kokku ettevõtjad, teadlased ja valdkonna eksperdid. Tänavu on fookuses praktiline koostöö, mille tulemusena võiksid sündida uued ärivõimalused ja ettevõtetevahelised koostööprojektid.

Pärnumaa majanduses peitub märkimisväärne kasutamata potentsiaal. Maakonna tööstus-, põllumajandus- ja toidutootmisettevõtetes tekib iga päev kõrvalsaadusi, materjale ja jääksoojust, mida oleks võimalik senisest enam väärindada. Ühe ettevõtte jaoks üleliigne ressurss võib olla teise jaoks väärtuslik tooraine ning võimalus vähendada tootmiskulusid.

Huvi selliste lahenduste vastu on kasvamas. Oktoobri lõpus toimunud Pärnumaa visioonikonverentsil leidis 90% küsitlusele vastanutest, et praegu on õige aeg piirkonna ringmajandusele ja tööstussümbioosile hoogu juurde anda. Suurima kasutamata võimalusena tõusid esile tööstuslikud jääkmaterjalid.

24. novembril Estonia Resort Hotel & Spas toimuv Rohefoorum „Kasumlik kestlikkus: kuidas koostöö kaudu kasumlikkust kasvatada?“ viib arutelu järgmise sammu võrra edasi – eesmärk on tuua ettevõtted ühise laua taha, kaardistada nende ressursse ning leida võimalikke koostöökohti.

„Meie eesmärk on, et Rohefoorum ei jääks üksnes inspireerivaks konverentsiks, vaid aitaks algatada reaalseid koostööprojekte. Pärnumaal on palju tugevaid ettevõtteid, kuid sageli ei teata, millised võimalused peituvad naaberettevõtte tootmisprotsessides. Soovime need võimalused nähtavaks teha ja aidata ettevõtetel koos uut väärtust luua,“ sõnas Pärnumaa Arenduskeskuse roheKOBARa eestvedaja Toomas Toodu.

Ühe ettevõtte kõrvalvoog võib olla teise ärivõimalus

Rohefoorumi esimeses osas jagavad oma kogemusi ettevõtted, kes on leidnud uuenduslikke viise ressursside tõhusamaks kasutamiseks.

Shroomwell OÜ asutaja Siim Kabrits tutvustab, kuidas ühe ettevõtte kõrvalvoost võib kujuneda teise ettevõtte ärivõimalus. LEANDesigni tootedisainer Eneli Siimon avab ringdisaini praktilist poolt ning näitab, kuidas seni väheväärtuslikust materjalist võib sündida uus toode.

Oma kogemusi jagavad ka Elisa Eesti jätkusuutlikkuse valdkonna juht Aigi Kukk ning Verston Eesti juht Jarmo Liiver, kes räägib innovatsiooni ja ressursitõhususe rollist ettevõtte konkurentsivõime kasvatamisel.

Päeva keskmes on Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste Margit Kulli ja Jaana Merisaare juhendamisel toimuv tööstussümbioosi töötuba. Selle käigus kaardistavad osalejad ettevõtete ressursse ja võimalikke koostöökohti, et leida uusi lahendusi materjalide ja kõrvalvoogude kasutamiseks.

Tööstussümbioos ei ole Pärnumaal pelgalt tulevikuidee. Näiteks kasutab Greni Pärnu koostootmisjaam Metsä Woodi vineeritehases tekkivaid puidujääke, tootes tehasele omakorda soojust, auru ja elektrit. Sellised lahendused näitavad, kuidas ettevõtetevaheline koostöö võib vähendada ressursikadu ja luua majanduslikku väärtust.

Tehisaru ja automatiseerimine kui järgmine konkurentsieelis

Lisaks ringmajandusele võetakse Rohefoorumil vaatluse alla tehisaru ja automatiseerimise võimalused. Üha enam ettevõtteid seisab silmitsi küsimusega, kuidas piiratud tööjõu ja kasvava kulusurve tingimustes tootlikkust suurendada.

Automatiseerimise ekspert Mikk Maiste räägib, milliseid tööprotsesse tasub automatiseerida ning kuidas leida ettevõttes üles tegevused, kus tehnoloogia kasutuselevõtt annab suurimat kasu.

Päeva lõpetab arutelu tehisaru, automatiseerimise ja energiatõhususe võimalustest ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisel. Arutelu juhib Merili Vares ning kogu foorumit modereerib Mayri Tiido.

„Kestlikkus ei pea tähendama ettevõttele täiendavat kulu. Vastupidi – targem ressursikasutus, koostöö ja tehnoloogia võivad aidata kulusid vähendada, tootlikkust suurendada ning uusi tuluallikaid luua. Just seda soovime tänavusel foorumil praktiliste näidete kaudu esile tuua,“ lisas Toodu.

Kolmandat aastat toimuv Pärnumaa Rohefoorum on kujunenud piirkonna ettevõtjate, teadlaste ja avaliku sektori kohtumispaigaks. Tänavune sündmus keskendub varasemast enam osalejate aktiivsele kaasamisele ja praktiliste koostöövõimaluste leidmisele.

Pärnumaa Rohefoorum 2026 toimub 24. novembril kell 10.00–16.00 Estonia Resort Hotel & Spas Pärnus. Osalema on oodatud eelkõige ettevõtjad, aga ka teadus- ja haridusasutuste, kohalike omavalitsuste ning arendusorganisatsioonide esindajad.

Kohtade arv on piiratud ning vajalik on eelregistreerumine.

Programm ja registreerumine

Jaga:

Veel uudiseid

ToiduKOBAR õppis pakendit disainima

Oktoobrikuine kahepäevane praktiline õppeprogramm „Pakendi disain ja tootearendus“ toimus seekord ToiduKOBARa ja Tallinna Ülikooli koostöös. Koolituse eesmärk oli anda terviklik arusaam pakendi disainiprotsessist – alates kujunduse

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Saima Soobard, Lääneranna valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Kadri Juhkam, Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
  • Priit Martin, Pärnu LV elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse koordinaator
Skip to content