26. oktoobril toimus Pärnus Hestia Strand konverentsikeskuses visioonikonverents „Pärnumaa 100 000 – Pärnumaal käib ringi!“, mis tõi kokku ettevõtjad, teadlased, omavalitsuste ja arendusorganisatsioonide esindajad. Tänavuse konverentsi keskmes olid ringmajandus ja tööstussümbioos ning küsimus, kuidas Pärnumaal olemasolevaid ressursse paremini väärindades luua uusi ärivõimalusi ja tugevdada piirkonna konkurentsivõimet.

Pärnumaa majandusel on tugevad eeldused kasvamiseks. Maakonnas tegutsevad olulised põllumajandus- ja toidutootjad, puidu- ja metallitööstusettevõtted ning energiatootjad. Samal ajal tekib tootmises kõrvalsaadusi, jääksoojust ja muid ressursivooge, mille potentsiaal ei ole veel täielikult kasutatud. 

Konverentsil kõlanud ettekandeid ühendas arusaam, et ringmajandus ei tähenda üksnes jäätmete vähendamist, vaid võimalust arendada uusi väärtusahelaid, vähendada ettevõtete kulusid ja kasvatada kohapeal loodavat lisandväärtust. 

Tööstussümbioos algab koostööst, mitte tehnoloogiast

Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik avas tööstussümbioosi majanduslikku loogikat. Ühe ettevõtte kõrvalsaadus saab teise ettevõtte ressursiks juhul, kui selle kasutamine loob majanduslikku väärtust. Näiteks võib puidutööstuse kõrvalvoost saada uue materjali koostisosa, toidutööstuse tootmisjääkidest väärtuslik tooraine või tootmises tekkivast ülejääksoojusest teise ettevõtte energiaallikas. 

Värnik rõhutas, et senisest enam tuleks rääkida kõrvalvoogudest, mitte jäätmetest. Samas peab iga uus koostöömudel olema majanduslikult põhjendatud: arvesse tuleb võtta kogumise, transpordi, töötlemise, investeeringute ja kvaliteedikontrolli kulusid. 

Lääne-Eesti ringbiomajanduse teekaardis on seatud 2035. aastaks ambitsioonikad eesmärgid, sealhulgas nelja tööstussümbioosi praktika käivitamine ja 560 ettevõtte kaasamine koostöövõrgustikku. Pärnumaa jaoks tähendab see vajadust oma ressursid ja võimalikud koostöökohad süsteemselt kaardistada. 

Rahvusvahelist kogemust jagas Inese Suija-Markova, Cēsise abilinnapea ja Vidzeme planeerimisregiooni arengunõukogu esinaine. Vidzeme piirkonnas on ringmajanduse edendamisel keskendutud ettevõtete, teadusasutuste ja omavalitsuste ühendamisele. 2024. aastal loodud piirkondlik innovatsioonikeskus aitab ettevõtetel leida koostööpartnereid, arendada uusi lahendusi ja katsetada tootearendusideid. 

Vidzeme kogemus näitab, et üksnes tehnoloogiatest ja andmebaasidest ei piisa. Vajalik on organisatsioon või koostöövõrgustik, kes tunneb piirkonna ettevõtteid, aitab neil üksteist leida ning toetab ideede jõudmist praktiliste katsetusteni. 

Pärnus on tööstussümbioos juba toimiv praktika

Ühe konkreetse näite Pärnumaalt tõi Gren Eesti juht Margo Külaots, kes tutvustas ettevõtte energialahendusi ja tööstussümbioosi võimalusi. 

Greni Pärnu koostootmisjaam ja Metsä Woodi kasevineeritehas on näide sellest, kuidas kahe ettevõtte tegevusi saab siduda ühtseks ressursitõhusaks süsteemiks. Gren kasutab Metsä Woodi tootmises tekkivaid puidujääke, et toota tehasele soojust, auru ja elektrit. 

Selline koostöö aitab kasutada kohalikke ressursse tõhusamalt, vähendada tootmisjääkide käitlemise vajadust ning luua ettevõtetele stabiilsemaid energialahendusi. 

Gren näeb Pärnus võimalusi ka uute tööstusettevõtete liitumiseks olemasoleva energiataristuga, sealhulgas soojuse, auru, jahutuse ja elektri kasutamisel ning tootmises tekkiva heitsoojuse väärindamisel. 

Konverentsil tutvustati ka tööstussümbioosi rahastamisvõimalusi. Keskkonnainvesteeringute Keskus avas 16. oktoobril toetusvooru, mille kaudu saab toetada ettevõtetevahelisi materjalivahetuse lahendusi, teisese tooraine kasutuselevõttu ja muid ressursitõhusust parandavaid investeeringuid. Toetuse osakaal võib ulatuda kuni 70 protsendini abikõlblikest kuludest. 

Uued uuringud aitavad leida Pärnumaa kasutamata võimalusi

Konverentsi teine pool keskendus teadusuuringutele, mis aitavad kujundada Pärnumaa edasisi arengusuundi. 

Pärnumaa Arenduskeskuse ja kõrgkoolide koostöös kavandatavad uuringud käsitlevad ringbiomajandust, töötleva tööstuse arenguvõimalusi, logistikat ja innovaatilisi ettevõtlusalasid. 

Eesti Maaülikooli teadur Kristina Hiir tutvustas ringbiomajanduse uuringut, mille eesmärk on tuvastada Pärnumaa alakasutatud bioressursid ning leida võimalusi nende väärindamiseks. Uuringu käigus soovitakse koos ettevõtjatega välja töötada kolm kuni viis võimalikku pilootjuhtumit, mida oleks võimalik edasi arendada praktilisteks koostööprojektideks. 

Tallinna Tehnikaülikooli professor Tauno Otto keskendus töötleva tööstuse digitaliseerimisele, automatiseerimisele ja tööstussümbioosile. Tema ettekandest jäi kõlama mõte, et ressursitõhus koostöö algab andmetest. Enne ettevõtete kõrvalvoogude ühendamist tuleb teada nende kogust, koostist, tekkimise regulaarsust ja asukohta. 

TalTechi uuringus kavandatakse enam kui 80 ettevõtte küsitlemist, süvaintervjuusid ja ettevõttepõhiseid analüüse. Eesmärk on mõista Pärnumaa tööstuse tehnoloogilist valmisolekut ning tuvastada võimalused ressursitõhususe ja tootlikkuse suurendamiseks. 

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadusjuht Enno Lend tutvustas Pärnumaa logistikauuringut, mille keskmes on Via Baltica, Rail Baltica, Pärnu sadama ja erinevate transpordiliikide ühendamise võimalused. Uuring aitab selgitada, milliseid logistilisi lahendusi piirkonna ettevõtted tegelikult vajavad ning kuidas parandada nende ligipääsu rahvusvahelistele turgudele. 

Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriinstituudi direktor Kaur Talpsep käsitles innovaatiliste ettevõtlus- ja tööstusalade arendamist. Tuleviku tööstusala ei ole üksnes tootmishoonete kogum, vaid keskkond, kus ettevõtted saavad jagada taristut, energialahendusi, tööruume ja teenuseid. Selliste alade toimimiseks on vaja läbimõeldud asukohta, head ligipääsu ja koostööd korraldavat osapoolt. 

Pärnumaa majandus kasvab, kuid tootlikkuses on arenguruumi

Pärnumaa majanduse laiema pildi avasid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži esindajad Antti Roose ja Triin Tillart.  

Nende tutvustatud andmed näitavad, et Pärnumaa ettevõtete aastane müügitulu ulatub ligikaudu kolme miljardi euroni, millest töötlev tööstus moodustab umbes 900 miljonit eurot. Töötlevas tööstuses töötab üle veerandi maakonna ettevõtete töötajatest. 

Pärnumaa kaupade eksport ulatus 2025. aastal 755 miljoni euroni, millega maakond oli Eestis kolmandal kohal. 

Samas tõid ettekandjad esile ka piirkonna arenguvajadused. Pärnumaa ettevõtete müügitulu töötaja kohta on ligikaudu 131 000 eurot, samal ajal kui Eesti keskmine ulatub 195 000 euroni. Ka keskmine brutopalk jääb Eesti keskmisele märgatavalt alla. 

Need näitajad kinnitavad vajadust liikuda suurema lisandväärtusega tootmise poole. Selleks pakuvad võimalusi nii automatiseerimine, tootearendus, ressursside tõhusam kasutamine kui ka ettevõtetevaheliste väärtusahelate loomine. 

Osalejad näevad tööstussümbioosis võimalust, kuid ootavad praktilisi lahendusi

Konverentsil osalejad said Slido vahendusel kaasa mõelda, millised on Pärnumaa suurimad kasutamata võimalused ja mida oleks vaja koostöö edendamiseks. 

Küsitluses leidis 90% vastanutest, et praegu on õige aeg Pärnumaa ringmajandusele ja tööstussümbioosile hoogu juurde anda või oleks sellega tulnud alustada juba varem. See näitab osalejate selget toetust valdkonna arendamisele ja valmisolekut liikuda konkreetsete tegevusteni. 

Kõige enam alakasutatud ressursiks peeti tööstuslikke jääkmaterjale, mille märkis ära 43% vastanutest. Järgnesid metsa- ja puiduressurss 29% ning põllumajanduse ja toidusektori kõrvalsaadused 24% vastustega. 

Koostöö edendamiseks peeti oluliseks rahastusvõimalusi, teadmisi, kontakte ja regulatiivsete takistuste lahendamist. Samuti tõstatus küsimus, kuidas viia ettevõtted ja omavalitsused ühiste eesmärkide nimel paremini kokku. 

Teadmistest tuleb jõuda tegudeni

Päeva lõpetas ühine paneelarutelu, kus kõrgkoolide esindajad ja Pärnumaa Arenduskeskuse juht Erik Reinhold arutlesid, kuidas siduda teadusuuringud senisest tihedamalt ettevõtjate tegelike vajadustega. 

Konverentsi läbivaks sõnumiks kujunes, et tööstussümbioosi arendamiseks Pärnumaal ei pea ootama kõigi uuringute valmimist. Esimesed sammud saab teha juba praegu, kaardistades ettevõtete ressursse, tuues kokku võimalikke koostööpartnereid ning katsetades väiksemaid lahendusi. 

Päeva juhtis Mayri Tiido, kes aitas siduda ettekanded ja arutelud terviklikuks vaateks Pärnumaa tulevikule. 

Järgmine kohtumine juba 24. novembril Pärnumaa Rohefoorumil

Visioonikonverents oli oluline samm Pärnumaa ringmajanduse ja tööstussümbioosi võimaluste teadvustamisel, kuid töö erinevate osapoolte kaasamisel ja kokkutoomisel jätkub.

24. novembril toimub Estonia Resort Hotel & Spas Pärnumaa Rohefoorum 2026 „Kasumlik kestlikkus: kuidas koostöö kaudu kasumlikkust kasvatada?“, kus liigutakse teema tutvustamisest edasi ettevõtete praktiliste koostöövõimaluste otsimiseni.

Foorumi keskmes on ettevõtete kõrvalvoogude väärindamine, ringdisain, tööstussümbioos ning tehisaru ja automatiseerimise võimalused. Ühises töötoas otsitakse ettevõtjatega võimalusi uute koostöösuhete ja väärtusahelate tekkimiseks. 

Pärnumaa Arenduskeskus jätkab koostöös ettevõtjate, kõrgkoolide ja omavalitsustega tegevusi, mis aitavad teadusuuringute tulemusi praktikas rakendada ning luua piirkonda uusi majanduslikke võimalusi. 

Pärnumaa tulevik ei sõltu üksnes sellest, kui palju uusi ressursse või investeeringuid piirkonda tuuakse, vaid ka sellest, kui targalt suudame kasutada juba olemasolevaid võimalusi. 

Täname kõiki esinejaid, koostööpartnereid ja osalejaid sisuka konverentsipäeva eest! 

Konverentsi ettekanded ja Slido tulemused: Tutvu materjalidega 

Pärnumaa Rohefoorum 2026: Vaata programmi ja registreeru