5.–8. oktoobril osalesid Eesti esindajad Norras CircularFarmPlastics projekti esimesel rahvusvahelisel õppereisil, kus jälgiti põllumajandusplasti teekonda alates selle kasutamisest ja käitlemisest farmis kuni kogumise, sortimise ja ringlussevõtuni. Õppereisi keskmes olid praktilised lahendused, väärtusahela eri osapoolte koostöö ning küsimus, milliseid Norra kogemusi võiks rakendada ka Eestis.

Eestist osalesid õppereisil Evelin Seppor Pärnumaa Arenduskeskusest, Merilyn Lill ja Merrit Shanskiy Eesti Maaülikoolist, Karme Petrutis Maaelu Teadmuskeskusest (METK), Keit Nestor Paikrest ning Kusti Aavik Baltic Agro AS-ist. Erinevaid valdkondi esindav Eesti delegatsioon võimaldas nähtud lahendusi hinnata nii põllumajanduse, teaduse, jäätmekäitluse kui ka regionaalse koostöö vaatenurgast.

Teekond kohapealsest kasutusest ringlussevõtuni

Õppereisi praktiliste külastuste käigus nähti, kuidas põllumajandusplasti farmides sorteeritakse, hoiustatakse ja pressitakse ning millised tehnilised lahendused aitavad vähendada materjali mahtu ja muuta selle transporti tõhusamaks. Samuti tutvuti mobiilse kogumise, tootjavastutuse ning plasti sortimise ja ringlussevõtu korraldusega.

Üks oluline tähelepanek oli, et põllumajandusplasti ringlussevõtu võimalused sõltuvad suuresti sellest, mis toimub juba farmis kohapeal. Mida paremini on eri liiki plastid eraldatud ning mida vähem sisaldab kogutud materjal mulda, taimseid jääke ja muid võõriseid, seda lihtsam ja majanduslikult otstarbekam on selle edasine käitlemine.

Õppereisi teaduslikus osas käsitleti muu hulgas biolagunevaid multšikilesid, põllumajandusplastide keskkonnamõju ning mikroplasti sattumist ja levikut põllumajandusmuldades. Teaduslik vaade täiendas praktilistel külastustel nähtut ning aitas paremini mõista põllumajandusplastidega seotud tehniliste, logistiliste ja keskkonnaalaste küsimuste omavahelisi seoseid.

Toimiv süsteem vajab rohkemat kui tehnilist lahendust

Norra kogemus näitas, et põllumajandusplasti parem ringlussevõtt ei sõltu ainult sobiva tehnoloogia olemasolust. Sama oluline on, kuidas on korraldatud kogu väärtusahel ning jagatud rollid ja vastutus plasti kasutaja, koguja, jäätmekäitleja, tootjavastutussüsteemi ja ringlussevõtja vahel.

Põllumajandustootja jaoks peab plasti sortimine ja üleandmine olema võimalikult lihtne. Samal ajal peab kogutud materjal olema piisavalt puhas ja sorteeritud, logistika majanduslikult mõistlik ning ringlussevõtjal peab olema võimalik saadud materjali reaalselt uueks tooraineks töödelda. Seetõttu ei saa ühtegi väärtusahela osa vaadelda teistest eraldi.

Eesti delegatsiooni jaoks oli oluline hinnata Norra lahendusi just meie kohalike tingimuste vaatenurgast. Jäätmekäitluse seisukohalt pakkusid huvi plasti kogumise, pressimise, transpordi ja sortimise praktilised lahendused, põllumajanduse vaatest aga küsimus, kuidas muuta süsteem tootjale võimalikult lihtsaks ning toetada plasti korrektset sortimist ja käitlemist juba farmis.

Pärnumaa Arenduskeskuse roll projektis on tuua kokku põllumajandustootjad, jäätmekäitlejad, omavalitsused ja teised väärtusahela osapooled ning aidata hinnata, millised teistes riikides toimivad lahendused võiksid olla rakendatavad ka Eestis ja milliseid koostöömudeleid nende elluviimiseks vaja on.

Järgmine samm on hinnata lahendusi koos Eesti osapooltega

Õppereisi lõpetanud partnerkohtumisel tõdeti, et Läänemere piirkonna riikide probleemid on paljuski sarnased. Põllumajandusplast on mahukas, selle kogumine ja transport võivad olla kulukad ning materjali ringlussevõetavust mõjutab selle saastumine mulla, taimsete jääkide ja muude materjalidega. Projektis soovitakse seetõttu lähemalt hinnata muu hulgas plasti pressimise ja tihendamise, mobiilse kogumise ning piirkondlike kogumis- ja logistikalahenduste sobivust eri riikides.

Eestis on järgmine samm tuua Norra õppereisi kogemused kohalike osapoolte arutellu. Koos põllumajandustootjate, jäätmekäitlejate, omavalitsuste ja teiste sidusrühmadega hinnatakse, millised lahendused võiksid Eesti tingimustes toimida ning millised on peamised kitsaskohad, mida tuleb nende rakendamiseks ületada. Projekti järgmine rahvusvaheline õppereis toimub 2027. aasta kevadel Soomes Kuopios.

CircularFarmPlastics – Circular Solutions for Farm Plastics in the Baltic Sea Region ühendab partnereid Norrast, Soomest, Eestist, Leedust ja Poolast. Projekti eesmärk on arendada ja üle kanda lahendusi, mis parandavad põllumajandusplastide kogumist, sortimist, logistikat ja ringlussevõttu ning aitavad vähendada plasti ja mikroplasti sattumist keskkonda. Pärnumaa Arenduskeskus osaleb projektis Eesti partnerina koos Eesti Maaülikooliga.

Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit ja Interreg Baltic Sea Region Programme 2021–2027.

Lisainfo:
https://interreg-baltic.eu/project/circularfarmplastics/
https://arenduskeskus.eu/meist/projektid/circularfarmplastics-pollumajandusplasti-ringlahendused/