Pärnumaa rahatarkuse klubi järjekordsel kohtumisel oli külaliseks Kristjan Liivamägi – majandusteadlane, investor ja Tallinna Tehnikaülikooli tunnustatud õppejõud, kes on finantsturgudel tegutsenud ligi kaks aastakümmet.

Seekordne kohtumine keskendus investeerimise psühholoogiale ning küsimusele, miks finantsturud ei ole alati nii ratsionaalsed ja efektiivsed, kui klassikaline majandusteooria eeldab.

Kristjan on TalTechi Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor ning õpetab rahanduse aluseid, eraisiku rahandust, finantsjuhtimist ja investeeringute analüüsi nii bakalaureuse- kui magistriõppes. Lisaks akadeemilisele tööle on ta aktiivne rahatarkuse edendaja, pälvinud tiitli „Aasta rahatarkuse õpetaja 2023“ ning saanud mitmeid teadus- ja õpetajatunnustusi.

Kas turg on alati targem kui investor?

Kohtumise esimeses osas avas Liivamägi efektiivse turu teooriat, mille kohaselt peegeldavad aktsiahinnad kogu olemasolevat infot ning seetõttu on turu keskmisest kõrgema tootluse teenimine ilma suuremat riski võtmata äärmiselt keeruline. Teoorias reageerivad hinnad uuele infole koheselt ning pikaajaliselt teenivad investorid keskmiselt vaid turu tootlust.

Praktika on aga sageli keerulisem. Uuringud näitavad, et pikal perioodil jäävad ligi 90% investoritest turuindeksi tootlusele alla. Põhjuseks ei ole mitte teadmiste puudumine, vaid inimlikud käitumismustrid (emotsioonid, eelarvamused ja tunnetuslikud vead), mis mõjutavad investeerimisotsuseid rohkem, kui me ise arvata oskame.

Investori suurim vaenlane on ta ise

Käitumuslik rahandus uurib, kuidas psühholoogia mõjutab rahandust. Kohtumisel tsiteeris Liivamägi majandusteadlase, investori ja õppejõu Benjamin Grahami mõtet „Investori suurim vaenlane turgudel on tema ise.“

Ta selgitas mitmeid levinumaid käitumuslikke kõrvalekaldeid, millega investorid kokku puutuvad. Esindusvea puhul kipuvad inimesed looma seoseid uute ja tundmatute olukordade ning varasemate kogemuste vahel, tuginedes otsuste tegemisel liigselt oma minevikukogemusele.

Investorite puhul väljendub see sageli nii, et oma portfelli hiljutiste tulemuste põhjal tehakse üldistusi kogu aktsiaturu kohta. Näiteks eeldatakse, et viimastel kuudel hästi toiminud suund jätkub ka edaspidi. Selline mõtteviis võib viia ekslike järeldusteni ning panna investoreid tegutsema pigem emotsioonide kui tegeliku turuolukorra põhjal.

Kaotuse vastumeelsuses tajuvad inimesed kaotusi oluliselt tugevamalt kui samas suurusjärgus võite. Selle tulemusel hoitakse kahjumlikke investeeringuid liiga kaua lootuses, et „küll hind tagasi tuleb“, samas kui kasumlikud positsioonid müüakse liiga vara maha.

Kolmas levinud viga on liigne enesekindlus. Uuringud näitavad, et enamik inimesi peab end keskmisest paremaks investoriks, mis viib liigse kauplemise, vähese hajutamise ja liiga optimistlike tootlusootusteni. Sageli omistatakse õnnestumised enda oskustele ja ebaõnnestumised välistele teguritele.

IPO-d: lühiajaline elevus ja pikaajaline reaalsus

Kohtumisel käsitleti põhjalikumalt ka aktsiate esmaseid avalikke pakkumisi (IPO-sid), mis kipuvad investorite seas tekitama suurt huvi ja elevust. Kristjan Liivamägi selgitas, et kuigi IPO-d võivad lühiajaliselt pakkuda turu keskmisest kõrgemat tootlust, siis pikemas vaates jäävad need sageli turuindeksile alla. Selle põhjuseks on muu hulgas investorite optimism ja finantsturgude tsüklilisus, mida ettevõtted ja emissiooni korraldajad oskavad oskuslikult ära kasutada.

Liivamägi tõi välja, et ettevõtted tulevad börsile enamasti neile soodsal hetkel. Ajal, mil majanduskeskkond on positiivne ja investorite riskijulgus kõrge. Sellises olukorras kipub ettevõtte väärtus olema juba hinnas ning edasine kasv ei pruugi vastata turu ootustele.

Tallinna Börsi näited aitasid seda mustrit hästi illustreerida. Üle märgitud IPO-de puhul saab investor sageli vaid väikese osa soovitud aktsiatest ning kuigi aktsia hind võib esimestel kauplemispäevadel märkimisväärselt tõusta, jääb tegelik rahaline kasu piiratuks. Vastupidises olukorras (alamärgitud pakkumiste puhul) saavad investorid kogu märgitud mahu kätte, kuid hinnaliikumine pärast börsile jõudmist võib olla hoopis negatiivne.

Mida sellest kõigest investorina kaasa võtta?

Kohtumise praktiline sõnum oli selge: katse ennustada turu lühiajalisi liikumisi ja leida „täiuslikku ostu- või müügihetke“ annab harva soovitud tulemuse. Pikaajaline, järjepidev investeerimine, selge strateegia ja oma emotsioonide teadvustamine on märksa olulisemad kui üksikud õnnestunud tehingud.

Liivamägi rõhutas, et emotsioonivabu investeerimisotsuseid ei ole võimalik teha, kuid investori ülesanne on oma tundeid märgata ja nendega teadlikult arvestada. Kui otsuste tegemisel tekivad tugevad emotsioonid, tasub teha paus ja meenutada oma eesmärke, ajahorisonti ja riskitaluvust.

Kohtumine Kristjan Liivamägiga pakkus Pärnumaa rahatarkuse klubi liikmetele väärtuslikku vaadet nii finantsturgude toimimisele kui ka investori enda käitumisele. Arutelud ja küsimused tõid esile, et investeerimine ei seisne ainult numbrites ja tootlustes, vaid ennekõike mõtteviisis ja otsustusprotsessides.

Pärnumaa rahatarkuse klubi ootab uusi huvilisi liituma – iga kohtumine, iga jagatud kogemus ja iga praktiline nipp loeb. Kui soovid osa saada järgmistest inspireerivatest üritustest, siis liitu ja jälgi klubi infot siit.