8. oktoobril anti avapauk konkursile LOOME UUEKS, millest võtab tänavu osa 16 meeskonda üheksast Pärnumaa koolist.
Neli kuud kestva konkursi eesmärgiks on arendada õpilaste meeskonna- ja müügitöö oskusi, loovust ning suutlikkust tooteid disainida ja neid ise oma kätega valmistada. Konkursi raames leitakse ettevõtete tootmisjääkidele või kõrvalsaadustele, aga ka tarbimisjääkidele uusi kasutusvõimalusi ja valmistatakse neist müügiväärtust omavaid tooteid.
Avaüritusel said osalejad uusi teadmisi ringmajandusest ja sotsiaalsest ettevõtlusest, aga samuti sellest, kust tulevad asjad ning kui palju nende tootmiseks on vaja maavarasid. Noortele jagasid enda kogemust ringmajanduse ekspert ja ettevõtja Mayri Tiido, sotsiaalne ettevõtja Indrek Linnuste ja TalTechi ringmajanduse tuumiklabori projektijuht Karin Käär.
Sotsiaalne ettevõtlus
Indreku loodud ja juhitud Solve et Coagula OÜ abil luuakse võimalusi inimestele, kes on jäänud tööturult kõrvale vähenenud töövõime tõttu. Sotsiaalne ettevõtlus keskendub just ühiskondlike probleemide lahendamisele, kuid siin on ka mitmeid ettevõtlusega seotud paradokse. Näiteks, kuidas pakkuda töövõimalusi neile, kellel on ametlikult vähenenud või puuduv töövõime, kuid kes suudavad juhendamise abil siiski edukalt töömaailma panustada. Indrek tõi oma ettekandes noortele näiteid, kuidas jääkide ja ebastandardsete materjalide kasutamine tootmises aitab luua lahendusi keskkonnaprobleemidele ning mil viisil tema seda enda ettevõttes teeb.
Maavarad
Tallinna Tehnikaülikooli ringmajanduse tuumiklabori projektijuht Karin Käär tõi ettekandes “Kust tuleb kahvel?” esile mineraalsete toormete tähtsuse meie igapäevaelus. Ta alustas näitega, et isegi lihtsad esemed nagu ukselingid ja söögiriistad sisaldavad olulisi maavarasid. Ukselingid on sageli valmistatud messingist, mis on vase ja tsingi sulam. Söögiriistade ja pottide valmistamiseks kasutatakse aga metalle nagu alumiinium ja raud. Karin selgitas, et igal Euroopa elanikul on igal aastal vaja umbes 15 tonni maavarasid, mis võrdub ühe bussi kaaluga. Õpilaste jaoks oli kõnekas fakt, et ühe telefoni tootmiseks läheb vaja 70 kg maavarasid. Kiire arvutus konkursil osalenud 10 inimese kodus olevate telefonide kohta näitas, et nende tootmiseks on kaevandatud 6,3 tonni maavarasid.
Mineraalsed toormed tulevad kas kaevandustest või taaskasutusest ning eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 tuleb vähemalt 25% Euroopa Liidu toormete tarbimisest ringlussevõtust. Seega ringmajandus ja taaskasutus on meie majanduses olulisel kohal ning ettevõtete tootmisjääkidele ja inimeste tarbimise jääkidele uue kasutuse leidmine vähendab oluliselt loodusressursside tarbimist ja keskkonnamõju.
Mentoriteks erivaldkonna eksperdid
Avapäeva lõpetas ajurünnak, kus tehti algust loovate ideedega. Ajurünnakul olid noortele toeks mentorid – leiutaja Americo Kaevand, Pärnumaa hariduse- ja noorsootöö koordinaator Evelyn Sillaots, sotsiaalne ettevõtja Indrek Linnuste, õmblusettevõtja Kristi Adamson, pika õmblusvaldkonna kogemusega Pärnumaa toiduKOBARa kogukonnajuht Merle Einola, TÜ Pärnu kolledzi täiendusõppe koordinaator Reelika Lume, Pärnu Rääma Põhikooli õpetaja Mart Kimmel ja Sindi Gümnaasiumi õpetaja Veronika Uussaar.
Ideid arendatakse enda meeskondades edasi ja esitletakse mentoritele konkursi järgmisel kohtumisel 19. novembril 2024.
Lisainfo: Viivika Vilja, Pärnumaa Arenduskeskuse kogukonnajuht, viivika@parnumaa.ee
