16. aprillil toimus Estonia Resort Spa&Hotel Konverentsikeskuses foorum Pärnumaa 100 000, mille teemaks oli see, kuidas Pärnumaal võiks elada senisest rohkem inimesi.
Foorumi alguses anti üle Pärnumaa vapimärk ERR endisele Pärnumaa korrespondendile Ester Vilgatsile.
Ürituse eesmärk oli era- ja avaliku sektorit panna rohkem mõtlema, et mida saame teha ühiselt selleks, et Pärnumaale tuleks elama rohkem inimesi. Läbivalt käis läbi erinevaid teemasid nagu kinnisvara probleemid, haridus, töökeskkond ja valmidus uusi inimesi enda kogukonnas tervitada.
Reaalsuses on pilt stabiilne
Pärnumaa Arenduskeskuse juht Erik Reinhold tegi ülevaate 2016. aastal valminud elu- ja töökoha turundusstrateegiast. Lisaks rääkis ta pikemas ajahorisondis meie piirkonna rahvastiku liikumistest. Positiivne oli tõdeda, et kui Statistikaamet ennustab Pärnumaale ajas stabiilset langust, siis reaalsuses on Pärnumaa rahvastik püsinud aastaid samas suurusjärgus ja seda ka enne Ukraina sõjapõgenike rännet.
Erasektori ülevaade
Erasektori ülevaate andis Ülle Pind, kes pikalt töötanud Swedbanki personalijuhina ning nüüd hiljuti tagasi kolinud Pärnusse. Ta sai sisendit ja esindas Pärnumaa personalijuhtide foorumit, mis koondab endas kümneid kohalikke personalijuhte.
Tema sõnum oli suhteliselt konkreetne, et Pärnul on paraku suvepealinna maine ning inimestele ei seostu piirkond tööstuse ja teiste sektoritega. Lisaks tõstatas ta küsimuse, et kui valmis oleme me erinevaid inimesi enda kogukonda võtma ning kui peres üks inimene saab Pärnusse hea töö, siis kas pere teine pool leiab samamoodi sobiva töö. Tihtipeale võib see olla põhjuseks, miks ära kolitakse.
Ta rõhutas erinevate hariduspakkumiste olulisust, mis võiks piirkonda rohkem meelitada noori. Neile oleks vaja aga Pärnus ühiselamut. Teiseks teemaks olid erinevad targad töökohad sh rohkemate avaliku sektori töökohtade paiknemine Pärnus. Kaugtöö muutub ajas üha rohkem normaalsuseks ning Swedbanki näitel on neil Pärnus kümneid kaugtööd tegevaid inimesi.
Avaliku sektori vaade
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius andis ülevaate Pärnu linna viimase aja rändest ning tõi välja põhjuseid, miks siit ära kolitakse ja miks tullakse. Ta nentis, et oluline on palk ning tõi linnavalitsuses töötavate spetsialistide näitel välja, et keeruline on konkureerida Tallinnas pakutavate palkadega. Vahe on umbes 1000 eurot. Lisaks tõstatas Romek küsimuse selles, et keda me siia tahame.
Tori vallavanem ja Pärnumaa omavalitsuste liidu üldkogu esimees Lauri Luur tõi enda näitel välja, et oluline on teadvustada hetkeolukorda ning sellepõhjal teha järgnevaid otsuseid. Lisaks tuleb leida kohad, kus sinu elukeskkond eristub teistest. Ta tõi näiteks Sindi linna, millel on oma ajalugu ning mille arendamisse kui ka selle ajaloo hoidmisse on nad kõvasti panustanud. Lauri rääkis ka elukeskkonna kvaliteedist ning tõi näiteid Tori vallast Are alevikust, kus sündide kordaja on üle kahe.
Maakonna turundusjuht Hando Murumägi tegi ülevaate maakonna elu- ja töökeskkonna senistest turundustegevustest ning nentis, et oluline on kohapealne koostöö erinevate osapooltega. Lisaks rõhutas ta seda, et turundada saab seda, mida meil on ning inimeste valikud ei ole kunagi lineaarsed. Turunduse eesmärk on kohal olla erinevates kokkupuute punktides.
Päeva lõpetas paneel
Päeva lõpetas arutelu, kus osalesid Ervin Luur Ehitajate Tee Äripargist, Andres Metsoja Riigikogust, Sirje Tammiste värbamis- ja koolitusettevõttest Tammiste ning Madis Koit, kes on Põhja-Pärnumaa vallavanem.
Ervin Luur tõi välja, et reaalsuses ei tea avalik sektor, mis erasektoris investeeringute osas toimub. Ta rõhutas ka seda, et kõige olulisem on inimesel ikkagi elukoha valikul palk.
Andres Metsoja juhtis tähelepanu sellele, et inimestel on oluline leida enda elukohas vastavalt enda võimalustele sobiv töö. Kui seda ei leita, kolitakse mujale.
Sirje Tammiste pidas väga oluliseks ettevõtetes olevat juhtimiskultuuri ning tõi näited, kuidas nende ettevõte on värvanud Vändrasse MS Balti Trafosse mitmeid insenere üle Eesti. Inimeste reaktsioon on alguses pigem väga küsiv, et miks Vändra. Pärast seda, kui on aga kohtutud firma juhtkonna ja nähtud ettevõttes sealseid töötingimusi, on arvamused väga palju muutunud. Lisaks elukeskkonnale on oluline ka töökeskkond, kus inimesed veedavad suure osa oma ajast.
Põhja-Pärnumaa vallavanem Madis Koit tõi mitmeid näited, kuidas nende vald on hakanud väga teadlikult tegelema elanike probleemiga – plaanitakse ise hakata ehitama üürimajasid, Vändras on avatud kontserdimaja, mis juba tuntud üle Eesti ning turundab hästi kogu valda. Uus Tootsi-Sopi tuulepark on juba regiooni meelitanud esimese suure 50 miljonilise investeeringu, mis loob piirkonda kümneid uusi töökohtasid. Kõigi erinevate tegevuste tulemusena on Põhja-Pärnumaal elanike arvu vähenemine peatunud ja hakkab tasapisi tõusma. Ainukene probleem ongi selles, et surmade arv ületab sündide arvu. Samas on see probleem igalpool Pärnumaal ning kogu foorumi kokkuvõtteks võibki pidada seda, et kasv saab tulla ainult rände pealt.