Zero Waste saadikute viiepäevases koolitusprogrammis osales üle 20 inimese

Pärnumaa Arenduskeskuse eestvedamisel lõpetasid edukalt järgmised jäätmeteta majandamise eestvedajad

Augustikuu lõpus alanud Zero Waste saadikute viiepäevases koolitusprogrammis keskenduti sellele, kuidas jäätmeteket vältida ja tekkivaid jäätmeid kõige edukamalt ringlusse võtta. Koolituse viisid läbi SA Teeme Ära Zero Waste koolitajad Pärnumaa Arenduskeskuse tellimusel.

Mõistet “zero waste” võib tõlkida kui jäätmeteta majandamist ja selle sisuline mõte on ringmajanduse korraldamine kohalikul tasandil. Kuna Euroopa Liidu ja Eesti rohe-eesmärkide elluviimise eest vastutavad esmajoones kohalikud omavalitsused, oli viiepäevase koolituse fookuses just Pärnu linna ja maakonna jäätmemajandusega tutvumine: õpiti leidma ja tõlgendama jäätmete kogumise, vedamise ning töötlemisega seotud andmeid, käidi õppekäigul Paikre prügilas ning MTÜ Uuskasutuskeskus Pärnu kaupluses.

Lisaks tutvusid programmis osalenud saadikud jäätmeteta majandamise põhialustega, jäätmetöötlusmeetodite, jäätmepoliitika, huvikaitse ja kommunikatsiooni teemadega ning zero waste linnade mudeliga.

Ajusid ragistati praktiliste ülesannete kallal ja kommunikatsioonioskusi treeniti rollimängudes. Oma kogemusi jagas Tartu Paranduskelder, kelle töömudel Pärnumaalgi järgimist vääriks, ja Laulupeo SA, kes esmakordselt oli kasutusele võtnud korduskasutatavate nõude süsteemi.

Zero Waste programmi läbis 20 osalejat, kes loodetavasti tulevikus oma teadmisi Pärnumaa ja Eesti puhtamaks muutmisel rakendama hakkavad.

Nutikaid nippe jäätmete liigiti kogumiseks:

Biojäätmed

Biojäätmed on oluline osa meie igapäevaelust ja oluline on ka nende õige käitlemine. Need sisaldavad palju vett ja on seetõttu rasked, suurendades jäätmevedu ja käitlemise kulusid.

Lisaks määrivad biojäätmed materjale, takistavad nende taaskasutamist ja ei lase mulda tagasi jõuda väärtuslikel toitainetel. Prügilas hoiustades tekitavad biojäätmed kliimale kahjulikku metaani (üle 80 korra võimsam kui süsihappegaas) ja vähendavad põletamisel kütteväärtust (kõrvits ju hästi ei põle).

Mida saame teha? Üks võimalus on liituda biojäätmete äraveoteenusega, mis võimaldab nende ressursside paremat ringlussevõttu.

Teine võimalus on kodus kompostimine, kui selleks on sobivad tingimused ja oskused. Oluline on kasutada biolagunevaid kotte, mis vähendavad plastijäätmete sattumist keskkonda.

Mida kompostrisse panna? Vaata siit


Pakendid

Paljude jäätmete käitlemise eest vastutab toote tootja, mitte tarbija. Selliste jäätmete hulka kuuluvad vanad patareid ja akud, ravimid ning elektroonikaseadmed. Probleemseid tooteid on palju, kuid üks levinumaid on pakendid, mida sageli ekslikult prügikastidesse visatakse.

Pakendite eesmärk on toote mahutamine, kaitse ja esitlemine ning neid tuleks alati paigutada spetsiaalsetesse pakendikonteineritesse või viia avalikesse kogumispunktidesse.

Olgu tegemist kommipaberi, sinepituubi, vahuveinipudeli korgi, hamburgerikarbi või kohvitopsiga – need ei kuulu meile ja tootja vastutab nende käitlemise eest.

Probleem seisneb pakendite massiliselt kasvavas koguses, lühikeses kasutuseas, raskes ja kulukas ringlussevõtus. Seetõttu on oluline toetada pakendite korduskasutust ja kaasamüüki tarbija enda anumatesse. Need on igapäevased valikud, millega saame vähendada jäätmete hulka ja nende keskkonnamõjusid.

Prügi

Prügi ei ole lihtsalt katkised esemed või materjalid, nagu rõivad, ajalehed või penoplast telerikarbist.** Prügi tähendab asju, millel puudub taaskasutamise võimalus ja need ei ole materjalina kuidagi uuesti kasutatavad, nagu näiteks suitsukonid, näritud näts või ühekordsed mähkmed.

Miks siis on igal majapidamisel prügikast, kui prügi tegelikult ei tekigi? Sest meie elustiilid muutuvad ja me kasutame palju kiiresti kuluvaid ja parandamatuid esemeid, kuid nende materjalid saab siiski mõnikord ringlusse võtta.

Zero Waste liikumine püüab vähendada jäätmeteket ja toetada ringlussevõttu et tagada puhtam ja jätkusuutlikum keskkond, luues tähendusrikkaid töökohti.

**Vaata kuhuviia.ee, et teada saada, mida teha nende olmejäätmetega, mis ei kuulu segaolmejäätmete ehk prügi hulka.

Tunned teema vastu huvi? Tule osale II Eesti Zero Waste konverentsil, 4. oktoobril Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis. Rohkem infot

Jaga:

Veel uudiseid

Rahvatervise komisjon

  1. Priit Ruut – komisjoni esimees, Tori valla abivallavanem
  2. Helve Reisenbuk, Häädemeeste humanitaarvaldkonna abivallavanem
  3. Saima Soobard, Lääneranna valla lastekaitse spetsialist
  4. Kairi Gustavson, Tori valla rahvatervise spetsialist
  5. Veera Leas, Kihnu vallavolikogu esimees
  6. Marija Andrekson, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  7. Marina Raid, Saarde valla sotsiaalnõunik
  8. Maarja Säde, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  9. Ly Akenpärg, Pärnu linna TEL võrgustiku koordinaator
  10. Kristi Kuusmik-Orav, TET võrgustiku koordinaator Pärnus
  11. Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  12. Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna peaspetsialist
  13. Sirli Tallo, Transpordiamet ennetustöö osakonna ekspert
  14. Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna piirkonnavanem
  15. Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant ja Punane Rist
  16. Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  17. Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistuse juhataja
  18. Margit Seppik, Pärnu Haigla Sisekliiniku Õendushooldus Keskuse juhataja
  19. Madli Murumaa, POL maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist

Liikluskomisjon

  1. Marko Šorin – komisjoni esimees, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem
  2. Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem 
  3. Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem 
  4. Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik 
  5. Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem 
  6. Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  7. Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist 
  8. Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik 
  9. Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem 
  10. Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja 
  11. Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja 
  12. Sirli Tallo, Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert 
  13. Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja 

Turvalisuse nõukogu

  1. Eiko Tammist – komisjoni esimees, Saarde vallavolikogu esimees  
  2. Külliki Kiiver, Häädemeeste vallavanem
  3. Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
  4. Ingvar Saare, Lääneranna valla vallavanem
  5. Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla majandusvaldkonna abivallavanem
  6. Karmo Näkk, Pärnu linna linnavara- ja heakorrateenistuse juhataja
  7. Lauri Luur,  Tori valla vallavanem
  8. Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant
  9. Kalev Kaljuste, Regionaal- ja põllumajandusministeerium kohalike omavalitsuste poliitika osakond Pärnumaa ja Raplamaa piirkonna juht
  10. Katrin Tamm, Terviseameti Lääne regionaalosakonna vaneminspektor
  11. Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  12. Toomas Õmblus, Keskkonnaameti Pärnu büroo juhataja
  13. Raigo Paimla, Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik
  14. Veiko Germann, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  15. Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  16. Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  17. Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  18. Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja
  19. Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi talituse Pärnu piirkonna juht
  20. Raivo Lumiste, Pärnu linnavalitsuse elanikonnakaitse ja kriisivalmiduse koordinaator
Skip to content