Heast tahtest, isetusest ja lahkusest sünnivad teod ja ettevõtmised, mis muudavad elu meie ümber paremaks. Me nimetame seda vabatahtlikuks tegevuseks ning just seda tähistatigi rahvusvahelisel vabatahtlike päeval, 5. detsembril. Maailmas teeb vabatahtlikku tööd hinnanguliselt 1 miljard inimest. Kui see oleks riik, oleks see suuruselt kolmas riik maailmas. Eestis teeb vabatahtlikku tööd ligikaudu kolmandik täiskasvanutest.
Selle erilise päeva puhul korraldasid Kogukonnakobara, Pärnumaa Punase Risti ja Pärnu Vabakonna Maja eestvedajad üheskoos hubase koosviibimise, et Pärnu maakonnas tegutsevaid vabatahtlikke tunnustada ja inspireerida.
Õhtu algas tänusõnadega ning lõbusa tutvumisringiga. Selgus vahva asjaolu, et väga mitmedki vabatahtlikud on hobikorras ka kollektsionäärid – ennekõike kogutakse erinevaid rahatähti ja münte. Seejärel sai igaüks kirjutada jõulukaardile väestavad ja head soovid, et siis fortuuna alusel igaühele lahkudes see teele kaasa anda.
Sündmuse naelaks oli näitus erinevatest tunnustutsega antud märkidest, aukirjadest ja meenetest ning lood, mis nendega kaasnevad. Nii mõnigi tõi välja, kui oluline ikka on märgata panustajaid enda ümber ja kui on avatud mõni tunnustusvoor, siis nendest ka teada anda. Rõõm tunnustamisest on vähemasti sama suur, kui seda saades!
Suur aitäh sündmusesse panustajatele – aktiivsetele osavõtjatele nii Kogukonnakobarast, Punasest Ristist kui ka ukrainlaste kogukonnast, Vabakonna Maja pererahvale mõnusate ruumide eest ning ka maitsva snäkilaua katmise eest Lili Jürissoole.
Miks üldse vabatahtlik töö on vajalik ja oluline, mõtestas Mairi järgnevalt.
Autor: Mairi Lilleleht
kogukonna arendaja, vabatahtlik ja Saarde valla kogukonnatöö spetsialist
Vabatahtlikud on iga kogukonna süda. Mitte tingimata suurte või silmapaistvate tegude pärast, vaid seetõttu, et nad on olemas just siis, kui neid on vaja. Nende kohalolu annab inimestele tunde, et keegi märkab ja hoolib. Vabatahtlikud on need, kes ütlevad: „Jaa, ma olen olemas. Jah, ma aitan. Muidugi ma tulen, sest see on oluline.“
Miks on vabatahtlikud nii väärtuslikud?
Vabatahtlikud toovad inimlikkust süsteemidesse, mis muidu võivad tunduda külmad või ametlikud, ja loovad sillad üksikisiku ja kogukonna või organisatsiooni vahele. Nad asuvad appi seal, kus on parasjagu lisakäte puudus ning oma tegudega tuletavad nad meelde, et igaühe panus, ükskõik kui väike, võib midagi päriselt muuta.
Sageli räägitakse, et tugev kogukond ei põhine ainult rahal või teenustel, vaid inimestevahelisel usaldusel ja koostööl, ehk sotsiaalsel kapitalil. See kujuneb siis, kui inimesed panustavad vabatahtlikult, märkavad üksteist ja toetavad seal, kus abi on vaja. Ning just vabatahtlikud on sotsiaalse kapitali kõige olulisemad hoidjad ja kasvatajad.
Miks me vajame vabatahtlikke täna rohkem kui kunagi varem?
Kiire elutempo, kõrged nõudmised ja pidev infomüra on muutnud meie igapäevaelu killustatuks. Kuigi meil on rohkem võimalusi kui kunagi varem, tunnevad paljud end üha sagedamini eraldatuna ja üksikuna. Just sellesse maailma toovad vabatahtlikud tagasi inimlikkuse ja märkamise. Ja mitte ainult – ka vabatahtlikud ise saavad tänapäevases keerulises ajas tuge just läbi tegutsemise. Vabatahtlik töö annab võimaluse tunda, et oled vajalik, kohtuda toredate inimestega ja näha, kuidas sinu panus päriselt midagi head loob. See aitab vähendada üksildust, suurendab kuuluvustunnet ja annab jõudu nii neile, kes abi saavad, kui ka neile, kes seda annavad. See on viis, kuidas jagatud headus kasvab mõlemas suunas – see toetab neid, kes abi saavad, ja toob rõõmu ning kuuluvustunnet neile, kes annavad.
Dalai-laama on öelnud: „Me ei saa kunagi saavutada sisemist rahu, kui me ei hooli teistest.“ Ja üks hiljutine uuring on leidnud, et vabatahtlikel on kõrgem elurõõm. Mis tundub üsna loogiline, sest on vähem aega virisemiseks ja rohkem aega tegutsemiseks.
Lõpetuseks üks mõte: Vabatahtlikud tuletavad meile meelde, et headus ei ole lühiajaline žest, vaid eluviis… Ja kui headus on eluviis, siis maailma muutmine ei ole unistus, vaid võimalus.
Fotod: Karoliine Aus
Maailma üks suurimaid ja tuntumaid põllumajandus- ja toidumesse Grüne Woche tähistas sel aastal oma 100. aastapäeva. Juubelihõnguline mess Berliinis tõi kokku toidu-, põllumajandus- ja maaelusektori esindajad üle kogu
22. jaanuaril 2026 toimus MATIK õpetajate neljas koostöökohtumine, kuhu olid kogunenud reaal- ja loodusteaduste õpetajad üle Pärnumaa. Kohtumise keskseks teemaks oli noppeõppe mudeli tutvustamine, mille
19. jaanuaril 2026 arutati Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis ja veebis, kuidas kujundada Pärnumaast parem paik ettevõtetele – nii juba tegutsevatele kui ka uutele tulijatele. Foorum
Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.
Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.
Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.
Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem
Liikmed:
Turvalisuse nõukogu esimees on Eiko Tammist, Saarde vallavolikogu esimees
Liikmed:
