10. mail toimus seminar Kuidas hoida töötajat? Hetkel on olukord tööturul tööandjate jaoks väga raske ning seda enam tuleb pingutada, et olemasolevat töötajat enda juures hoida. Mõnikord mängivad rolli just pisiasjad, millele ei osata tähelepanu pöörata. Seminari eesmärgiks oli näidata erinevaid vaateid. Seetõttu jagasid enda mõtteid ettevõtja, tööandja kui ka nõustajad.
Esimesena rääkis OSHINO Electronics Estonia OÜ personali- ja büroojuht Merilin Rahusaar nende ettevõtte lähenemisest töökeskkonnale ning töötajatele. Ta tõi välja, et erinevaid üritusi tehakse just töötajate jaoks ning ürituste planeerimisel kaasatakse töötajaid ning küsitakse neilt ideesid. Ta rääkis ka sellest, et nende meeskonda aitab vajadusel vaimse tervise nõustaja. Publiku seast uuriti, et kuidas meeskond sellele reageeris, kui nad rääkisid, et võimalik on käia nõustaja juures. Töötajad ütlesid: “Kuna ta alustab?”. Ehk näide elust enesest, et sellise inimese vastu on huvi.
Töötajate poolelt avas enda vaadet Pärnus tuntud tippkokk Herkki Ruubel, kes on Pärnus viinud tippu mitu restorani. Samas on selle meeletu töö taga kannatanud tervis, mis lõppes infarktiga. Ta tõi välja näite, et kõige rohkem põlevad läbi just keskastme juhid, sest nemad saavad tunda survet kolmest allikast: kliendid, töötajad ja nende juhid/omanikud. Herkki oli läbiviinud uuringu Pärnumaa turismiettevõtjate seas ning küsinud erinevaid küsimusi. Vastustest tuli välja mitmeid huvitavaid aspekte:
Samas sai positiivsena tuua välja selle, et 60% vastajatest oli oma töökohaga rahul. Küsimustele vastas ühtekokku 119 inimest erinevatest Pärnumaa turismiettevõtetest. Siiski ilmnes sellest uuringust, et juhtidel on võimalus teha palju.
Lisaks tööandja ja töötaja poolele jagas enda mõtteid ka kogemusnõustaja Jaanus Mägi, kes soovitas võimalusel ettevõttesse kaasata ekspert väljast. Niiviisi saab neutraalse vaate ning väljast poolt kaasatud ekspert näeb asju, mida ei näe igapäevaselt ettevõtte sees töötavad inimesed.
Lenne Lillepuu juhtis tähelepanu sellele, et kui palju võib lõpuks tööandjale maksta läbipõlenud töötaja, kes käib tööl, kuid pole seal reaalselt kohal. Lisaks tõi ta välja ettevõttesisese kommunikatsioon olulisuse, et inimesed saaksid asjadest ühtemoodi aru. Tihtipeale hakkavad probleemid just sealt pihta. Paha ei teeks ka ettevõttesisene heaolu strateegia, kus on paika pandud põhimõtted, kuidas töötajate rahuloluga ettevõtte sees tegeletakse.
Loodame, et kuulajad said erinevaid mõtteid, mida enda töökeskkonnas jälgida, mida muuta või mida hoopiski juurde tuua. Tegelikult on iga tööandja ja töötaja soov sama – rahulolu oma töötajate ning tööga.
