Veebruarikuisel Pärnumaa rahatarkuse klubi kohtumisel oli külaliseks majandusekspert ja Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Pärnumaa rahatarkuse klubi toob kokku inimesed, kes soovivad jagada teadmisi ja kogemusi ning õppida midagi uut. Klubiline tegevus annab võimaluse kohtuda teiste huvilistega, kuulata ekspertide loenguid ja kogemuslugusid. Koos õppimine muudab finantsteemad arusaadavamaks, aidates klubiliikmetel saavutada oma rahalisi eesmärke.
Üritusel osales ligikaudu 30 inimest, kes said põhjaliku ülevaate maailma ja Eesti majanduse hetkeseisust ning tulevikusuundumustest. Siinakohal anname ülevaate klubis räägitust.
Trumpi majanduspoliitika ja mõju Euroopale
Trumpi esimesed sammud tollimaksude kehtestamise näol on reaalsuseks saamas. Hiina-suunalised tariifid USAs kasvavad, mis omakorda suurendab Hiina kaupade survet Euroopa, sh Eesti turule. Kohaliku turu ja ettevõtete kaitsmiseks tuleks Euroopas samuti kehtestada tollimaksud Hiina toodetele. Samuti räägiti USA tööturu probleemidest, milleks on vanemate ülalpidamisel elavate noorte vähene valmisolek tööle suunduda. Arutleti, kas Trumpi poliitika ja majanduse elavdamine suudaksid meelitada noori tööstussektorisse tööle.
Ukraina sõja majanduslikud mõjud
Ukraina sõda on suurendanud ja suurendab edaspidigi kaitsekulutusi. Samuti on sõjajärgne ülesehitus tõenäoliselt tõstmas hindu ehitussektoris, mis mõjutab ka Eestit. Positiivse mõjuga võib aga olla Eesti ehitusettevõtetele avanev võimalus osaleda Ukraina ülesehitustöödes – seda tänu läänelikule töökultuurile ja vene keele oskusele.
Rohepööre
Rohepöörde osas lähtub USA sellest, et majandusareng ja keskkonnasääst peavad olema tasakaalus. Seega keskkonda peab säästma, kuid selle juures ei tohi raha teenimist ära unustada. Euroopa on keskendunud pigem keskkonnahoiule ning jätnud majandusliku tasuvuse kõrvale, Eesti omakorda on otsustanud kõik rohepöördeks vajaliku ära teha ning vaadata hiljem, millised on tegevuse majanduslikud mõjud.
Eesti majandus
Majandus hakkas Eestis taastuma juba 2024. aastal ning erinevalt Lätist ja Leedust aktiveerus siinne kinnisvaraturg eelmise aasta lõpus. Kuigi inimeste kindlustunne on väike ning majanduskasvu ootus nõrk, on eestlased üldiselt olnud paar aastat tuleviku osas positiivse suhtumisega ning usuvad, et elu läheb paremaks. Tundub, et pooled inimestest pole maksutõusude tegelikust mõjust veel aru saanud, kuigi need mõjutavad oluliselt perede rahakotti. Näiteks võtavad lisandunud maksud kahe lapsega pere eelarvest ligi 1700 eurot aastas ning palgakasv ei pruugi elukalliduse tõusu täielikult kompenseerida.
Rasketel, majanduskriisi aegadel peaks riik võtma laene ning headel aegadel kulutusi piirama ja eelarvet kokku tõmbama. Eesti on aga käitunud vastupidiselt – laene võetakse buumi ajal ning eelarvet kärbitakse kriisiperioodidel. Erandiks oli covidi kriisiperiood, kus riik andis omapoolse lubaduse kulutada lähiajal rohkem ning selle najal said ettevõtted inimesi juurde palgata, et täita riigi tulevasi tellimusi.
Positiivsena tõi Uusküla esile, et Eestil on esimest korda elektritarbimise kasvuplaan, mis eeldab elektritootmise suurendamist ja majanduskasvu plaan ning nüüd on võimalik arutleda selle üle, kas planeeritud tegevused elavdavad majandust või mitte.
Investeerimisotsuste langetamisel soovitas Uusküla keskenduda ettevõtete tegevuse sisulisele mõistmisele, mitte ainult üldistele makromajanduslikele näitajatele nagu SKT või tööpuudus, mis kajastavad pigem minevikku. Samuti soovitas ta vaadata AXA riskiraporteid, mis annavad head infot, mida tasub otsuste langetamisel silmas pidada. Näiteks vahetult enne koroonakriisi puhkemist oli viiruserisk esimese viie kõige tõenäolisema riski seas välja toodud, kuid paraku neid teadmisi eirati.
Pärnumaa rahatarkuse klubi kohtumine andis osalejatele väärtuslikke teadmisi, mis aitavad neil paremini mõista majandusriske ja -võimalusi ning langetada edaspidi teadlikumaid investeerimisotsuseid.
Järgmine rahatarkuse klubi kohtumine toimub 11. märtsil 2025 ning siis on fookuses aktsiate analüüs.