Rahast, vigadest ja vabadusest ettevõtja Maarja Remmeli pilgu läbi

8. aprillil toimus Pärnumaa rahatarkuse klubi kohtumine, kus oma lugu jagas ettevõtja ja investor Maarja Remmel.

Maarja ei varja, et tema tee ettevõtluses ja investeerimises on olnud konarlik – täis nii edulugusid kui ka valusaid õppetunde. Oma esimese ettevõtte asutas ta juba 22-aastaselt, kuid ettevõtlusele pühendus täielikult alates 2017. aastast. Tänaseks juhib ta mitut edukalt toimivat ettevõtet nii Eestis kui Soomes ning on kasvatanud oma investeerimisportfelli ligi 100 000 euroni.

Maarja sõnul on ettevõtlus kiireim viis rikkuse kogumiseks, kuid samas kaasneb sellega ka suur vastutus ja risk. Ta on kogenud olukordi, kuidas valesti valitud äripartnerid või puudulik rahavoogude juhtimine võivad kaasa tuua kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kahjusid. Just need kogemused on õpetanud Maarjat looma süsteeme ja reegleid, mis aitavad tema ettevõtetel jätkusuutlikult tegutseda. Oluline pole mitte ainult raha teenimine, vaid ka selle mõistlik ja läbimõeldud kasutamine.

Võlad, vead ja võlakirjad

Veel mõned aastad tagasi võitles Maarja kiirlaenude ja tööpuudusega. Tänaseks on kiirlaenud minevik ja fookuses rahaline iseseisvus, keskendudes teadlikule rahakasvule läbi investeerimise ja ettevõtluse. Investeerimisega alustas ta 2023. aasta augustis, kuid entusiastlik algus ja vähesed kogemused tõid kaasa ka mõned valusad vead. Näiteks Planet 42 investeeritud 6000 eurot tuli hiljem maha kanda. Täna keskendub Maarja peamiselt võlakirjadele ja kinnisvarale ning peab oluliseks, et iga investeering peab tootma igakuist passiivset tulu.

Rahatarkusest lastega

Maarja Remmeli kodus räägitakse rahast igapäevaselt. Mida varem lapsed raha olemust ja väärtust mõistma hakkavad, seda kindlam on nende tulevik. Maarja on enda lastele loonud lihtsad Exceli tabelid, kuhu nad ise oma tulud ja kulud kirja panevad – olgu selleks taskuraha, sünnipäevarahad või väikesed teenistused. Nii õpivad nad jälgima, kuhu raha kulub, kuidas seda säästa ja kui kaua tuleb oodata, et midagi suurt soetada. See kujundab arusaama raha väärtusest ja teadlikust tarbimisest.

Lisaks kaasab Maarja lapsi investeerimisse – nad saavad ise valida ettevõtteid, mille aktsiatesse väikeste summadega investeerida. Nii tekib neil huvi ja arusaam, kuidas raha turul töötab. Lapsed õpivad tootluse ja riski seoseid ning mõistavad, et investeerimine on järjepidev ja pikaajaline protsess, mitte kiire rikastumise tee.

20% harjumus – väike samm, suur mõju

Üks Maarja kindlatest rahatarkuse põhimõtetest on harjumus panna iga kuu vähemalt 20% sissetulekutest kõrvale, olgu selleks säästmine, investeerimine või rahalise puhvri loomine. “Me oleme oma harjumuste ohvrid – loome siis need õiged harjumused varakult,” nentis ta. Tema sõnul ei ole oluline niivõrd summa suurus, vaid järjepidevus ja distsipliin. See harjumus loob turvatunde, annab rohkem valikuvabadust ja aitab vältida olukordi, kus ootamatud kulutused kogu eelarve löövad. “Kui inimene harjub juba väikeste summade juures kõrvale panema, siis ei teki ka suurema sissetuleku puhul illusiooni, et kõik tuleb kohe ära kulutada,” märgib Maarja. Ta julgustab kõiki alustama kasvõi viie euro kaupa – oluline on tegu, mitte summa.

Teadlik rahateekond algab otsusest

Rahatarkus on valik, harjumus ja elustiil, mis loob vabaduse. Maarja Remmeli avameelne lugu näitab, et rahatarkus ei ole midagi kättesaamatut. See algab teadlikust otsusest võtta vastutus oma rahaasjade eest. Igaühel meist on võimalik alustada kasvõi väikese säästmise või lihtsa Exceli tabeliga. Oluline on teha esimene samm ja liikuda järjepidevalt edasi.

 

Jaga:

Veel uudiseid

Milline on Pärnumaa toidutootjate nägu?

2025. aasta detsembris ja 2026. aasta jaanuaris viidi Pärnumaa toidukobara eestvedamisel läbi väike uuring, et paremini mõista kohalike toiduettevõtjate vajadusi, ootusi ja arengusoove. Toimus kolm

Pärnu õpilasfirmad Viinis laadal

Märtsi keskel osalesid kolm Pärnumaa õpilasfirmat Austrias rahvusvahelisel õpilasfirmade sündmusel Marketplace Vienna, kus noored said tutvustada oma tooteid, esitleda ideid ning panna proovile enda müügi-

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Katrin Tamm, Terviseameti Lääne regionaalosakonna vaneminspektor
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
Skip to content