Pärnumaa energia- ja kliimakava on valmis saanud ja kohalikud omavalitsused on alustanud valla kliimakava eelnõude kinnitamist volikogudes. Kuna kliimakava tegevused on tihedalt seotud valla arengukavaga, siis integreeritakse kliima- ja energiavaldkonna tegevused valdade arengukavadesse. Pärnumaa projekti partneriks oli Norra Vikeni maakond, kes võttis projektimeeskonna ja kohalike omavalitsuste esindajad vastu oktoobrikuus. Kahepäevasel õppereisil tutvustati Vikeni maakonna tegevusi ja kliimaneutraaluse teema olulisust ning teemakohaseid põnevaid algatusi ja organisatsioone.
Väga huvitav oli organisatsiooni NORSUS (Norwegian Institute for Sustainability Research) ettekanne toidujäätmetest Norras. Organisatsiooni visioon on pakkuda teadmisi jätkusuutlikuks ühiskonnaarenguks. Rakendatakse ja arendatakse teadmisi ja meetodeid, et mõista ja rakendada ühiskonnas jätkusuutlikke lahendusi. Koos paljude avalik-õiguslike ja eraklientidega viiakse ellu projekte kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et parandada keskkonnategevuse tulemuslikkust, pakkudes sageli ka majanduslikku kasu. Näiteks üks projekt, mida tutvustati oli seotud koolisööklas tekkinud toidujäätmete vähendamisega.
Fakte Norrast
Toidujäätmete teke Norras 2020. aastal:
- 75 kg toidujäätmeid elaniku kohta aastas
- Iga päev läheb prügikasti 1,1 miljonit kg söödavat toitu
- Aastane kliimajalajälg ca. 1,3 miljonit tonni CO2 ekv.
- Iga-aastane majanduslik kahju on üle 20 miljardi Norra krooni
Biogass Oslofjord on piirkondlik koostöövõrgustik Norras, mis koosneb Oslo, Vikeni ja Vestfold & Telemarki maakonnast. Võrgustik alustas tegevust 2018. aastal ning tegeleb biogaasi ja taastuvate orgaaniliste energiaressursside kasutamise edendamise ja tugevdamisega piirkonnas. Võrgustiku partneritel on ühised eesmärgid panustada säästvale ressursikasutusele ja kliimagaaside heitkoguste vähendamisele, kasutades selleks ära näiteks sõnniku, reovee, toidujäätmete ja orgaaniliste tööstusjäätmete säästva ja piirkondliku kasutamise potentsiaali.
Erinevad projektid
Meile tutvustati ka projekti ENCHANT, mille eesmärk on toetada energia siiret, testides energiatarbimise käitumist mõjutavate meetodite mõju laiaulatuslikult kogu Euroopas. Erinevad meetodid töötatakse välja, kohandatakse ja testitakse eesmärgiga avada käitumise muutmise kaudu avalikkuse energiatõhususe potentsiaal. Üheks peategelaseks on kujundatud energiavampiir, kes õpetab tarbijaid energiat kokku hoidma läbi lustlikute visuaalide.
Põnev oli kuulata ka Monika Svanbergi ettekannet Interregi projektist biomajanduses. Norra on teadagi metsa biomajanduse esirinnas, kuid nähti, et kogu potentsiaali ei ole ära kasutatud kliimaeesmärkide saavutamiseks ning areng ja innovatsioon peavad olema kiiremad. Seega kolme projekti aasta jooksul ergutati uusi puidupõhiseid innovatsioone ning toetati väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid oma turu ja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisel metsa biomajanduses. Selle saavutamiseks rakendati projekti raames algatusi kogu väärtusahela ulatuses, alates otse toetusmeetmetest ja koolitustest kuni erinevate huvirühmade ühendamiseni ja uute piirkondlike kohtumiste loomiseni.
Järgmisel päeval külastasime Business Lillestrøm ettevõtluskeskust ja inkubaatorit, kus iduettevõtted tutvustasid oma tegemisi. Üheks näiteks oli Nordic Booster, kes toodavad ja arendavad suure võimsusega akupankasid ja mobiilseid laadimissüsteeme. Õppereisi viimane külastus oli INFINITUM jäätmejaama, mis loodi Norra joogitootjate ja toidupoekettide poolt, et edendada joogipudelite ja purkide tõhusat kogumist ning ringlussevõttu.
Lisaks toimus raamatuesitlus
Samaaegselt toimus ka raamatu esmaesitlus Pärnu maakonna ja Buskerudi 30 aastat kestnud heast sõpruslinna koostööst. Koostöö algataja ja eestvedaja oli Pärnu Maavalitsus ning pärast haldusreformi jätkus tegevus Pärnumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel. 2020. aastaks viidi Norras läbi reform „Regionreform“, mille tulemusel liideti Buskerudi, Ostfoldi ja Akershusi maakonnad. Uue maakonna nimeks sai Viken.
Õppereisil osalenud tõdesid, et Norras toimivad paljud ettevõtmised paremini kui meil, sest asjad on riigi poolt reguleeritud ja tegevusi viiakse ellu süsteemselt. Kui kodumail küsimustele vastuseid otsides tunduvad mõned lahendused olevat utoopilised, võimatud ja ebapraktilised, tuleb vaadata veidi kaugemale. Norras nähtu on tõestus, et eesmärkide poole süsteemselt liikudes jõutakse lahendusteni ja neid lahendusi arendatakse edasi. Peab olema piisavalt tarku ja teotahtelisi inimesi ning ressursse, et eesmärgini jõuda. Kindlasti on palju meie põhjanaabritelt õppida ja koostöö jätkub.
