22. jaanuaril 2026 toimus MATIK õpetajate neljas koostöökohtumine, kuhu olid kogunenud reaal- ja loodusteaduste õpetajad üle Pärnumaa. Kohtumise keskseks teemaks oli noppeõppe mudeli tutvustamine, mille viisid läbi SA Iga Laps on Andekas esindajad Kaija Kits ja Eneli Rimpel.
Tänapäeva õppijaskond on väga mitmekesine ning õpetajatel jääb sageli puudu ajast või vahenditest, et diferentseerida õpet just kõrgema võimekusega õppijatele. Uuringud ja kogemused näitavad, et märkimisväärne osa õpilaste potentsiaalist jääb koolis arendamata, kuna fookus on tihtipeale suunatud mahajääjate järeleaitamisele ning võimekamad õpilased tunnevad tunnis igavust, mis võib viia alasoorituse, motivatsiooni kao või isegi käitumisprobleemideni.
Eesmärk
Noppeõppe eesmärk on toetada kiiremini edenevaid õpilasi, tõstes samal ajal kogu klassi õppimiskogemust. Õppekorraldus võimaldab erineva tempoga õppijate toetamist, kus kiiremini teemat omandavatele õpilastele luuakse võimalus tegeleda laiendatud või keerukamate ülesannetega.
Sel ajal, kui edasijõudnumad õpilased “nopitakse” keerukamate teemade juurde, saab õpetaja toetada ülejäänud klassi neile sobivas tempos.
Antud mudel ei ole kasulik vaid tippudele, vaid võimaldab ka õppimiseks rohkem aega vajavatel lastel kogeda eduelamusi, sest nende tugevused ei jää enam liiga kiire õppetempo varju. Õpetajate jaoks on see strateegiline tööriist, mis aitab süsteemselt märgata ja toetada iga lapse annet juba põhikoolis.
Praktiline kogemus noppeõppe rakendamisest
Enda kogemusi noppeõppe rakendamisest jagas Pärnu Tammsaare Kooli matemaatikaõpetaja Kristi Suppi. Oma ettekandes tõstatas ta küsimuse, kellele koolis tegelikult rohkem tähelepanu pööratakse? Kas õppimisraskustega õpilastele, olümpiaadideks valmistuvatele tippudele või neile, kes ei ole ei ühed ega teised, kuid kelle potentsiaal vajab samuti märkamist. Just see „vahepealne“ õppijarühm kipub tema sõnul sageli jääma süsteemse toeta.
Kristi kirjeldas, kuidas noppeõpe aitab märgata ja kaasata õpilasi, kes tavapärases tunnitempos võivad jääda varju, kuid kellel on huvi ja võimekus keerukamate ülesannete lahendamiseks. Õpilaste valikul mängib rolli nii õpetaja professionaalne vaade, tunnikontrollide tulemused kui ka laste endi motivatsioon. Tammsaare koolis tekkis noortel endil küsimus: „Miks mitte mina?“ – Noppeõppesse pääsemisest tekkis omamoodi põnevust tekitava sõbralik võistlus. Selline lähenemine suurendab õpilaste enesekindlust ja sisemist motivatsiooni.
Praktilise poole pealt tõi Suppi välja, et üheks suurimaks väljakutseks noppeõppe juures on sobivate ülesannete leidmine. Lahendustena nimetas ta raamatukogude ja veebikeskkondade kasutamist, tehisintellekti kaasamist ning ka enda loovust, sest sageli sünnivad parimad ülesanded just katsetamise käigus. Noppeõppe raames arendatakse lisaks ainealastele teadmistele ka loogilist mõtlemist, meeskonnatööd, loovust ja probleemilahendusoskust, julgustades õpilasi mõtlema „kastist välja“.
Kristi sõnul ei ole noppeõpe pelgalt lisatöö õpetajale, vaid pikaajaline investeering õppijatesse. Kuigi ajapuudus on koolis kõigile tuttav mure, aitab ideede ja materjalide jagamine ning koostöö teiste õpetajatega luua ühise „tööriistakasti“, mis teeb noppeõppe rakendamise järjest sujuvamaks ja jätkusuutlikumaks.
Inspiratsioon ja võimalused koostööks
Matemaatikaõpetajate professionaalse arengu toetamisest rääkis TÜ Pärnu kolledži täiendusõppe koordinaator Reelika Lume, tutvustades õpetajatele suunatud väljaõppe- ja täiendkoolitusvõimalusi. InseneeriaKOBARa kogukonnajuht Birjo Must andis ülevaate kevadel Pärnumaal toimuvast Avatud Tehaste Päevast, mis toob vahetu kogemuse kaudu inseneeria ja reaalteadused õpilastele lähemale. Sellised ettevõtmised toetavad noppeõppe ideed, pakkudes motiveerivaid ja elulisi väljakutseid just neile noortele, kes soovivad süveneda ja näha seoseid kooliõppe ning päriselu vahel.
MATIK-projektijuht Karoliine Aus tutvustas projekti „Pärnumaa MATIK õppesuuna ja moodulite arendamine 3. kooliastmes“ arenguid ning kogus osalejatelt sisendit MATIK-võrgustiku edasiste tegevuste kavandamiseks.
Järgmine MATIK-võrgustiku kohtumine toimub 26. märtsil 2026.
Pildid tegi Kevin Kohjus.