Eile toimus viies rohekolmapäev, mis tõi kohale ligikaudu 30 inimest. Tore on tõdeda, et teemad pakuvad huvi nii kohalike ettevõtetele kui ka teistele organisatsioonidele ning elanikele. Viimastel kohumistel oleme palju rääkinud, kuidas ettevõtted saaksid oma toote või teenuse jalajälge mõõta ja millised on erinevad tööriistad, kuid sel korral olid kohal praktikud.
Roheteekond on pidev protsess
Kohtumise avas Thermory tootmise ja arendusjuht Andres Aruoja teemaga roheteekond Thermorys. Thermory on Eesti ettevõte ning on maailma suurimaid termopuidu ja saunamaterjalide tootjaid. Eelmise aasta käive ületas 145 miljoni euro. Ettevõttel on 11 tootmisüksust Põhja-Euroopas, millest 9 tehast ning kaks saeveskit. Andres jagas ettevõte kogemusi nii roheteekonnal ning osalemisest Rohetiigri Akadeemias.
Andres nentis, et roheteekond on pidev protsess ning jalajälje vähendamiseks on tehtud mitmeid erinevaid tegevusi, näiteks üle mindud 100% rohelisele elektrienergiale. Samuti on ettevõtte jaoks oluline koolitada ja väärtustada kogu personali. Akadeemias osalemine andis võimaluse uute idee tekkeks ja põhjalikuma teekonna kaardistamiseks. Tootmise ja arendusjuht lõpetas ettekande küsimustega, mis mured ja kitsaskohad võivad ees oodata.
Oluline on kommunikatsioon
Andrese järel sai sõna Kadi Kenk, kes on Teeme Ära Sihtasutuse tegevjuht ja juhatuse liige ning keskkonnaministri nõunik, samuti Maaülikooli doktorant. Kadi suutis avasõnadega panna osalejad mõtlema teemal, kui palju tekib kohalikusomavalitsuses olmejäätmeid inimesi kohta aastas ning mis protsent kogutakse liigiti. Selgus, et paljud ei oska nendele küsimustele vastata ning otsest vastust nendele küsimustele on hetkel raske saada.
Kadi tutvustas uuel aastal algavat Zero Waste programmi ning tõi näiteid Euroopa linnadest, Ljubljanast ja Salaceast. Näiteks Salacea linnas Rumeenias eemaldati prügikastid ja konteinerid tänavatelt ning avalik süsteem asendati kohtkogumisega, samuti kodanikel oli võimalik liituda skeemiga, mis võimaldas maksta jäätmeveo teenuse eest vastavalt jäätmete kaalule. Kahe näite puhul jäi kõlama haridus- ja kommunikatsioonikampaania olulisus.
Ettevõtte keskkonnasõbalikkus muutub oluliseks
Materjalivoog kaasasutaja Laura Truija avas kuulajatega võimalusest tootmisettevõtetel oma jäätmed ringlusele saata ning teenida lisa, läbi nende loodud platvormi. Materjalivoog platvormiga on aktiivselt ettevõtteid lisandunud, enim tuntakse huvi tekstiili ja kanga jääkide üle.
Laura tunnistas, et alati ei ole olnud lihtne ettevõtteid veenda nende platvormiga liituma ning tööd neil jagub. Hetkel tehaksegi koostööd Hiiumaa ettevõtetega, kus hetkel on lõpusirgele jõudnud jäätmete kaardistamine. Laura tõi välja, et lähiaastatel muutub ettevõtte keskkonnasõbralikkus ning jätkusuutlikkus oluliseks faktoriks nii hangetel osalemisel, laenude taotlemisel kui ka investorite kaasamisel. Samuti muutuvad üha teadlikumaks tarbijad, seega võib olla raskendatud klientide leidmine ning lineaarne majandusmudel peaks muutuma ringseks.
Pärnumaa Arenduskeskus koostöös Teeme Ära Sihtasutusega alustab Zero Waste saadikute programmi juba jaanuaris ning kohtumisel kutsuti osalejaid aktiivselt programmis osalema.
Järgmine rohekolmapäev toimub 25. jaanuaril.
