Euroopa Liit pöörab üha enam tähelepanu ringmajanduse suunas liikumisele. Seda on näha ka hiljutistest programmidest, nagu Euroopa roheline kokkuleppe ja sellel aastal valminud raport koostöös Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) “Ringmajandus Tallinnas” (viide raportidele). Raport analüüsib Tallinna kogemust ringmajanduse edendamisel ning pakub praktilisi soovitusi teistele linnadele ja riikidele selle valdkonna arendamiseks. Need algatused kajastavad Euroopa Liidu järjest suurenevat pühendumust jätkusuutlikule majandusele ja keskkonnahoidlikule tulevikule.

Tõhusam jäätmekäitlus ja ressursside haldamine saab olema lähiaastatel liikmesriikide prioriteetideks. Tuleb leida rohkem lahendusi, kuidas materjale suunata korduskasutusele ja ringlussevõtuks. Arvestades, et pooled EL-i liikmesriigid ei suutnud täita 2020. aastaks seatud eesmärki vähendada segaolmejäätmete kogust 50% võrra, ollakse graafikust maas ka 2024. aastaks seatud kohustusliku biojäätmete liigiti kogumise ja 2025. aastaks seatud 55% ringlussevõtu eesmärgi täitmisel, on praegu olemas selge ja kiireloomuline vajadus toetada tegevusi, mis aitaksid rakendada ringmajanduse põhimõtteid. See nõuab pidevat tööd kohalike huvirühmadega ja eriti ressursside haldamisega seotud oskuste ning teadmiste edendamise osas.