Pärnumaa Arenduskeskus ja Teeme Ära Sihtasutus kutsuvad Sind osalema II Eesti Zero Waste konverentsil Pärnus, TÜ Pärnu kolledži hoones, 4. oktoobril 2023.
Zero Waste ehk jäätmeteta majandamine on üks neist teemadest, millest tundub, et kõik räägivad, kuid mida paljud tegelikult ei mõista. Süsteemsest vaatenurgast on see praktiline tööriistakomplekt ringmajanduse rakendamiseks kohalikul tasandil, kus ekspertiis on endiselt väga puudulik.
Konverents pakub osalejatele mitmekülgseid arutelusid, võimalust võrgustuda ning osaleda interaktiivsetes töötubades.
Konverentsi eesmärk: Meie eesmärk on, et konverentsi lõpuks tunnete end mitte ainult inspireerituna, vaid olete ka varustatud vajalike teadmiste ja oskustega, et viia ellu süsteemseid muutusi oma organisatsioonis, kogukonnas või õppijate seas!
Loome ka käegakatsutava seose Brüsseli regulatsioonide ja jäätmeteta majandamise põhimõtete vahel, ehk kuidas Zero Waste aitab areneda kohalikel kogukondadel ja täita Euroopa roheleppe ambitsioone.
Aastal 2050 on Euroopa kliimaneutraalne. Kuidas see saab olla võimalik? Ainult taastuvenergiale üleminekust ei piisa. Ligi pool kliimamõjust tuleb sellest, kuidas kasvatatakse toitu, toodetakse ja kasutatakse tooteid ja käideldakse neist tekkivaid jäätmeid. Seepärast on Euroopa roheleppes ringmajandus kestliku ja tugeva kogukonna loomises võtmekohal.
Liikmesriikides on aga just kohalikud omavalitsused esirindel, et tagada ringmajanduse toimimine praktikas. Kohalikud omavalitsused juhivad jäätmehooldust ja saavad panustada jäätmetekke vähenemisse. Praktikas on Zero Waste linnade võrgustikus Euroopas juba näiteid linnadest, kus on ületatud 2035. aasta liigitikogumise ja ringlussevõtu eesmärgid.
Päeva modereerib Mayri Tiido
KADI KENK – Mida on vaja edukaks liigiti kogumise süsteemiks?
Kuni tänaseni on korraldatud jäätmeveoga kohustuslikult olnud hõlmatud vaid segaolmejäätmete e prügi äravedu ning elanikelt on eeldatud kõigi teiste jäätmeliikide ära andmist jäätmejaama. Aga hiljemalt 2023. aasta lõpuks peavad omavalitsused tagama kõigile elanikele ja asutustele ka biojäätmete ringlussevõtu või äraveo tekkekohalt. Millised on KOVis liigitikogumise võlud ja valud ning millised süsteemsed lahendused aitavad KOVil oma eesmärke täita, sellele keskendume töötoas jagades kogemusi ja kaardistades ühiseid väljakutseid.
Mida õppida jäätmetekke vähendamise meetmetest KOV-is ühekordse plasti näitel?
Alates 2024. aastast on kõigil avalikel üritustel nõudeks korduskasutus. Töötoas saame rääkida, mida oleme juba õppinud Eesti ja rahvusvahelisest praktikast, kuidas on korduskasutusest abi jäätmetekke ennetamisel ja millised väljakutsed on üleminekuperiood meile esitanud, millest saaks kõik Eesti KOVid õppida.
KADRI KALLE – Kuidas tunda ära rohepesu ringmajanduses?
Rohepesu esineb tänapäeval mitmes toonis ja kujul ning seda võib olla aina keerulisem märgata. Selles töötoas keskendume põhilistele oskustele, mis aitavad meil rohepesu märgata – kriitiline ja süsteemne mõtlemine. Ja eelkõige – saame märgata ringmajanduse valesti tõlgendamist siis, kui päriselt mõistame, mis ringmajandus on ja mida see pole. Sellest alustamegi.
SIRET KAPAK – Miks on andmed jäätmeteta majandamise keskmes?
Andmed on jäätmekäitluse A ja O. Kui tahta midagi parendama hakata, on vaja teada praegust olukorda. Kui tahta teada, kuhu jõudnud pärast muudatuste tegemist jõudnud ollakse, on vaja taas andmeid, mis seda näitavad. Antud töötuppa on oodatud kõik huvilised, kes tahaks saada aimu, mis andmeid jäätmekäitluse puhul eelkõige vaja oleks ja mis infot neist välja lugeda võimalik.
MIRELL MERIRAND – Kes on tekstiiliringluse osapooled ja mis on nende rollid?
Kas sa teadsid, et tänasest tekstiili kogusest jätkub kõigile maailma elanikele 25 aastaks? Tekstiili tarbimine on toidu, eluaseme ja liikuvuse järel neljas sektor Euroopas, mis kahjustab keskkonda ning suuremad muudatused on vältimatud. Euroopa Komisjon on esitanud rea ettepanekuid uute õigusnormide kohta, mille eesmärk on muuta enamus turul olevad kaubad, sh tekstiilid, keskkonnasäästlikumaks ja ringlusse võetavaks. Kuid kuidas luua jätkusuutlik süsteem sektoris, mille tarneahelega on seotud 430 miljonit töötajat? Töötoas avame süsteemse vaate ning osapoolte kohustused ja võimalused.
Sertifitseeritud Zero Waste koolitaja ja EENA / PBW-Estonia Roheklubi üks asutajatest. Tema tegevuste fookuses on elukvaliteedi parandamine läbi jätkusuutlike ja keskkonnasäästlike lahenduste. Aastaid tagasi tehes magistritööd teemal „Tehnoloogilised võimalused jätkusuutliku tootmise elluviimiseks rõivatööstuses“, avas laiema arusaama valdkonna kitsaskohtadest ja samas ka võimalustest.
Viimasel aastal on tekstiiliringluse süsteemi võimalikkuse loomine Eestis olnud üheks peamiseks tegevuste eesmärkideks. Lisaks on loonud kursuse “Ringmajanduse alused” gümnaasiumiastmele, mida erinevates koolides loeb.
Sertifitseeritud Zero Waste koolitaja ja saadik ning avalik esineja ringmajanduse, kogukonna kaasamise ja ühiskondlike muutuste juhtimise teemadel. Tema töövaldkond hõlmab kõiki sektoreid: ta teeb rahvusvahelist huvikaitset koos institutsioonidega, nõustab kohalikke omavalitsusi, koolitab valitsusväliseid organisatsioone ja ettevõtteid.
Tema praegused ülesanded hõlmavad huvikaitse tööd Teeme Ära Sihtasutuses, Eesti ringmajanduse arendamise esindamist Euroopa ringmajandusliidus (Ecopreneur.eu), ringmajanduse uurimistööd doktorandina Eesti Maaülikoolis ning korduskasutuse propageerimist riiklikul ja ELi tasandil.
Teeme Ära Sihtasutuse haridusprogrammi juht, Zero Waste koolituskäsiraamatu peatoimetaja ning Zero Waste koolitaja ja saadiku koolitusprogrammide üks loojatest. Ta on tegelenud hariduse ja erinevate jätkusuutlikkuse teemadega üle 15 aasta, viimased 5 aastat keskendudes rohkem zero waste ja ringmajanduse teemadele.
Eesti Maaülikooli doktorant, kelle senine töö ja õpingud on olnud seotud keskkonna ja jäätmetega. Ta on töötanud jäätmekäitlusettevõttes, kus puutunud kokku jäätmekäitluse igapäevaste rõõmude ja muredega. Hetkel seotud pakendeid ja pakkematerjale müüva firmaga, mis on andnud hea ülevaate pakendimaailmas toimuvast ning Eesti Maaülikooli rohelise ülikooliga, kus tema vastutusvaldkonnaks ülikooli jäätmekäitluse edendamine. Ta on aidanud asutustel luua oma jäätmete sorteerimislahendusi ja läbinud Zero Waste koolitaja koolituse.