29. märtsil toimus juba 7 rohekolmapäev, mis seekord keskendus keskkonnasäästliku ürituse korraldamisele.
Sündmuste korraldamine on keeruline protsess, mis nõuab palju planeerimist ja tähelepanu detailidele (sh kasutajakogemusele). Lisaks on ürituse korraldamisel suur mõju keskkonnale ja ressurssidele. Sellepärast on üha olulisem korraldada sündmusi keskkonnahoidlikult, vähendades mõju loodusele ja säilitades ressursse.
Aasta-aastalt on järjest rohkem korraldajaid hakanud üritusi korraldades pöörama tähelepanu just keskkonnahoiule. Oma rolli mängivad siin ka kindlasti erinevad seadused, mille fookus on juhtida ürituste korraldajaid korraldama keskkonnasäätlikumaid üritusi. Näiteks Tallinnas keelati sellest aastast ühekordsete nõude kasutamine avalikel üritustel.
Siin toome välja Acento asutaja liikme ja konsultandi Raimo Matvere mõtted, kuidas korraldada keskkonnahoidlikke sündmusi. Allpool on leitavad ka esitluse slaidid ja lindistus kogu esitlusest.
Sündmuse energiakasutus võib olla väga kõrge. Kasutada energiasäästlikke valgusteid ja vältida tarbetut valgustust, samuti võib kasutada vee säästmiseks lahendusi nagu veekraanidele paigaldatud voolu regulaatorid või jalgpumba kasutamine. Võimaluse korral võib kaaluda taastuvenergia kasutamist sündmuse ajal.
Sündmuse asukoha valikul on suur mõju keskkonnale. Mõistlik on valida asukoht, mis on kergesti ligipääsetav ühistranspordi või jalgrattateede kaudu ning kus on piisavalt ruumi, et võimaldada jäätmekäitlust ja korduskasutust.
Kasutada kohalikke toiduaineid ja teenuseid, et vähendada süsinikujalajälge ning toetada kohalikku majandust. Leida tuleks õiged toitlustajad, kes pakuks lihavaba võimalust ning saadaval võiks olla tasuta joogivesi.
Ühekordselt kasutatav plastik on suur probleem keskkonnale. Kasutada korduskasutatavaid taldrikuid, tasse, söögiriistu ja joogikõrsi ning vältida ühekordset plastikut. Lisaks võib see olla tulusam, kui säästa raha pikaajaliselt ühekordse plastiku ostmist.
Sündmuse ajal pakkuda korduskasutamise ja jäätmete sorteerimise lahendusi. Näiteks pakkuda eraldi konteinereid korduskasutatavate materjalide jaoks, nagu pakendid ja panditaara. Lisaks koguda toidujäätmed eraldi, mida saaks annetada hiljem mittetulunduslikele organisatsioonidele või viia toidukappi.
Kestlikke sündmuste korraldamine aitab vähendada mõju keskkonnale ja toetada jätkusuutlikku arengut. Selleks tuleb aga hoolikalt planeerida ja korraldada sündmusi, võttes arvesse keskkonnasõbralikke lahendusi, nagu korduskasutus, energia- ja veesääst, kohaliku majanduse toetamine ning leida õiged partnerid. Keskkonnahoidlikud sündmused ei ole mitte ainult vastutustundlikud, vaid võivad säästa ressursse ning raha ja toetada kohalikku majandust, lisades positiivse mainet sihtkohale.
Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.
Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.
Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.
Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.
Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:
Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.
Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.
Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.
Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.
Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige
Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem
Liikmed:
Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige
Liikmed:
