Vaata, kes said KOP voorust toetust

Kohaliku omaalgatuse programmi 2023. aasta sügisvooru laekus 47 projektitaotlust, nendest 43 vastasid KOP määruse tehnilistele nõuetele ja edastati hindamisele.

Hindamiskomisjoni ettepanekule toetudes tegi Pärnumaamaa Omavalitsuste Liidu juhatus 23.11.2023 otsused toetada kokku 19 projekti taotlust, taotletavate toetuste kogusummas 61 787,64 eur.

 Kohaliku omaalgatuse programm jaguneb kahte meetmesse.

Kogukonna areng (maksimalne toetus 2500€)Toetatud projekte: 4Toetuse summa: 7 945,39 eurot

Investeeringud ja kogukonnateenuse arendamine (maksimaalne toetus 4000€)Toetatud projekte: 15Toetuse summa: 53 842,25 eurot

Enim said toetusi madalseikluspargid, kogukonnakeskuste renoveerimised, õpitoad, spordiväljakud ja kultuuriüritused.

Toetuse saanud projektid

Madalseiklusraja paigaldamine Kablisse II etapp (4000€)

Kabli ranna madalseikluspark loob meie noortele võimaluse nutiseadmed kinni panna ja tulla meie kaunisse loodusesse aega veetma, lisaks sellele suurendame noorte füüsilist aktiivsust ja kuna madalseikluspargi ülemine vanusepiir puudub, siis leiab tegevust terve pere. Põnevad ja arendavad seilkuspargi rajad on toodud ohtule kõrgusele ja need on tasuta kasutamiseks ilma spetsiaalse turvavarustuseta.

Kõmsi Kogukonnakeskuse põrand tolmuvabaks (3655€)

Kõmsile kogukonnakeskuse loomine on olnud kohalike kauaaegne unistus, lausa seltsi loomisest saati aastast 2009. Väga paljud on panustanud selle unistuse täitumisse nii vabatahtlikutööga kui ka rahaliselt. Tehtud on palju erinevaid projekte. Käesoleva projektiga saame soetada materjalid, mida vabatahtlikud ehitusmehed kasutavad, et katta tolmav betoonpõrand LVT-ga. Sellega saab MTÜ Kõmsi Külaseltsi Kogukonnakeskuses kasutusvalmis 4 ruumi ja saame asuda nende sisustamise juurde. Oleme suure sammu lähemal unistuse täitumisel.

Pärimuskoolitused Lähkma külamajas 2 (2470,5€)

Projekti eesmärgiks on kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasv, mille läbi tugevneb kohalik identiteet ning tiheneb põlvkondadevaheline suhtlemine. Projekti tulemusena on läbi viidud õpitoad, millest on osa võtnud eri põlvkondade esindajad. Osalejate põhituumiku moodustavad kohalikud inimesed. Projekti käigus annavad kogenumad ja oskajamad üksteisele, sealhulgas ka nooremale põlvkonnale oma teadmisi ja oskusi ning koos tegutsedes püsib tugev kogukond.

Madalseikluspargi rajamine Lähkma külasse I etapp (4000€)

“Lähkma külamaja juurde madalseiklusraja rajamine võimendab kogukonnaliikmete ühistegutsemis ja kaasamisvõimet. Külaseltsi eesmärk on pakkuda oma kogukonnale ja külalistele meeldivat vaba aja veetmise võimalust. Tänu madalseisklusraja rajamisele kaasame uusi huvigruppe, kes seni pole külamaja juures endale piisavalt tegevust leidnud. Projekti käigus annavad kogenumad ja oskajamad edasi oma kogemusi ning koos tegutsedes püsib tugev kogukond.”

Lauatennise välilaud Lavassaare kogukonnale (2871€)

Lauatennise välilaud paigaldatakse lasteaia taha, aadressil Võidu tn 1, Lavassaare alev ning on avalikuks kasutamiseks kohalikule kogukonnale. Lauatennise välilaud aktiveerib kogukonna õues liikumist ja spordiga tegelemist ning soodustab erinevate vanuserühmade omavahelist sotsiaalset suhtlemist.

Inventari hoiuruumi rajamine Lõvikülla (3922,2€)

Papsaare külas Lõvi elamualal tegutseval külaseltsil on projekti tulemusena oma hoiuruum kogu küla jaoks vajaliku inventari (murutraktor, rehad, väljakute inventar, prügikotid jms) hoiustamiseks.

Kala meie toidulaual (2493€)

Rannarahvana on meri meid alati toitnud ja ühendanud, toonud ja viinud. Kala on osa meie kultuurist ja traditsioonidest. Aastad merel on andnud meie kalameestele teadmised ja kogemused, mille sarnaseid ei leia kuskilt mujalt. Mereäärsete rahvaste hulgas on kalapüük läbi aegade olnud üks peamisi elatusallikaid. Avatud Kalasadamate päeva korraldamine 2024 mai kuus, kalanduse traditsioonide ja ajaloo jäädvustamine, kalatoitude valmistamine otse sadamas koostöös kohaliku kogukonnaga- liidab kogukonda elujõulisemaks.

Värati kogukonnakeskuse kanalisatsiooni korrastamiseks septiku soetamine ja paigaldus (4000€)

MTÜ Meie Värati on alustanud Värati sadamas seisma jäänud endise kalakombinaadi ühiselamuhoone renoveerimist kogukonnamajaks. Projekti tulemusena soetatakse ja paigaldatakse septik ning ühendatakse kogukonnakeskuse kanalisatsioon septikusse.

Vesi külamajja, käte- ja nõudepesu nurk (1089,9€)

Seliste külamaja on kogukonnale vajalik kooskäimise koht Romantilise rannatee ääres, kus toimub palju kokkusaamisi ja ühisüritusi, kuid puuduvad elementaarsed tingimused käte- ja nõudepesuks. Projekti käigus rajab kohalik kogukond külamajja veesüsteemi, koos käte- ja nõudepesunurgaga, mis lihtsustab ja motiveerib ühistegevuste läbiviimist ja sellest osavõttu.

Õpime ajalugu mängides (1989€)

Kõigist Soometsa küla elanikest on valminud fotod, mille ühine pealkiri on “Ühe küla lugu”. Läbi inimeste jutustatakse küla tegemisi, soove, hetkeolukorda ja pilku tulevikku. Interaktiivne mäng aitab kergemini ja huvitavalt selgust tuua küla ajalukku. Aitab mõtestada kust me tuleme ja kuhu läheme. Külakogukond on tugevam ja ühtehoidvam ning läbi piltide saab tutvustada oma küla ka teistele kogukondadele.

Soometsa külamajas tööd jätkuvad (3330€)

Ühtehoidev, abistav ja väljapaistev kogukond. Maja vundamendi ja torustiku soojustamisega on maja aastaringseks aktiivseks kasutamiseks. Püsiinterneti kasutusele võtmisega on loodud tingimused koostöötamiskohaks kõigile, kes soovivad linnast büroost looduse ja vaikuse keskele töötama tulla. Õpilased, kellel selleks vajadus, saavad rahulikult koolitöd teha ja kogukonnaliikmetele, kellel endil internetti ja arvutit ei ole, on olemas võimalus digipädevust vajavaid toiminguid teha külamajas.

Meie armas retrobuss viib sõitma (3510€)

Tõhela Külaseltsi liikmete ühise koostööna sätitakse taas sõidukorda küla uhkus ja tõmbenumber, ajatu nostalgiline autobuss TA 6-1, et kogukond saaks koos planeerida ja ette võtta ühiseid väljasõite nii oma lähipiirkonda kui ka kaugematesse Eestimaa eri paikadesse, kannatades ajatu kogemuse saamiseks tavapärasest veidi suuremat mootorimüra, puuduliku ventilatsiooni ja ebamugavat isteasendit.

Veltsa pargi triiphoone kogukonnakeskusena taastamise I etapp (3798€)

MTÜ Veltsa Park taastab Lääneranna valla Veltsa, Tarva ja Mihkli piirkonna kogukonnakeskusena Veltsa mõisapargis asunud ajaloolise triiphoone. Tööde esimeses etapis puhastakase kogukonna liikmete ühistööna triiphoone vundament ja selle läbikonda jääv pargi osa võsast, eemaldatakse vundamendi ümbert sinna kogunenud muld, rajatakse isumiskohtadega varjualune ning koostatakse triiphoone taastamise eskiisprojekt.

Igale külalisele istekoht (4000€)

Nooruse Maja Kultuurikeskus plaanib suurendada istekohtade arvu 100 võrra, et muuta meie ruumid veelgi kogukonnasõbralikumaks ja rahvarohkemaks. Antud projekt võimaldab meil edendada kogukonna osalemist ja ühistegevust ning suurendada osalejate arvu erinevatel sündmustel andes võimaluse paralleelseteks tegevusteks saalis ja kõrvalruumides.

Ristiküla mänguväljak (3942€)

“Külaselts rajab mänguväljaku, mis annab meie kogukonna lastele võrdsed võimalused motoorseks, füüsiliseks ja vaimseks arenguks. Ühtlasi aitab mänguväljak arendada sotsiaalseid oskuski läbi tervisliku ajaveetmisvõimaluse, mille tulemusena kasvavad tasakaalukad ning aktiivsed lapsed.”

Vahendid teavitusürituste ja koolituste läbiviimiseks (992,8€)

Sindi Tuletõrje Seltsi eesmärk on olla oma kogukonnas ohutuse eest seisja – tõsta inimeste teadlikkust ning olla tugipunktiks raskel ajal. Projektiga soetatakse vahendid teavitusürituste ja koolituste läbiviimiseks.

Skateparki uuendamine (4000€)

Skatepark on noortele vajalik vaba aja veetmiseks ja sportlikuks aktiivsuseks. Skateparki amortiseerunud rambid utiliseeriti kogukonna poolt vabatahtliku tööna ja see uuendatakse Kohaliku Omaalgatuse Programmi vahenditest. Kaasfinantseerijaks Surju-Ilvese Küla Selts.

Vaheka seltsimaja parendus (3726€)

Vaheka seltsimaja osaline akende vahetus pikendab maja eluiga, parendab ja suurendab ruumide kasutatavust. Siseviimistlustööd saavad tehtud vabatahtliku tööna, tublide kogukonna liikmete poolt.

Avalik WC koos kuuri ja katusealusega Kesk 22a parki (3997,82€)

Vana-Pärnu Kesk 22a on Vana-Pärnu vabaaja- ja spordipark, kus saavad ühiselt mõnusat sportlikku aega veeta mistahes vanusegrupis ja erinevaid harrastusalasid nautivad inimesed. Kõikide atraktsioonide kasutamine on kõigile tasuta, tulge nautima mõnusat ilma, kaunist parki ja head tervist.

Jaga:

Veel uudiseid

Vaata Pärnumaa parimaid maitseid

Sel aastal kolmandat korda toimunud Pärnumaa Toidumeene konkursi eesmärk oli leida ja tunnustada Pärnumaale iseloomulikke toidumeeneid, mis tutvustavad piirkonna maitseid, toidukultuuri ja jätkusuutlikku ettevõtlust. See on võimalus väärtustada kohalikku

Wendre – globaalne vooditarvete tootja, kes on pühendunud ringsetele lahendustele ja keskkonnamõju vähendamisele

Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.

Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.

Lae rohkem

Hindamiskriteeriumid

Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • uuenduslikkus,
  • tehniline teostatavus tööstuslikul skaalal,
  • majanduslik tasuvus,
  • keskkonnamõju.

Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.

Milliseid lahendusi Wendre otsib?

Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.

Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:

  • uudseid materjalirakendusi,
  • tekstiilist tekstiiliks ringlussevõttu,
  • komposiit- või tehnilisi materjale,
  • kiudude töötlemise tehnoloogiaid,
  • värvi neutraliseerimist,
  • uusi ringmajanduslikke tootekontseptsioone.

Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.

Piesta Kuusikaru - the producer of artisanal apple products in Estonia

Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.

Dedicated to sustainable practices

Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.

Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.

Rahvatervise komisjon

Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige

 
Liikmed:
  • Raimo Koger, Tori abivallavanem
  • Helve Reisenbuk, Häädemeeste abivallavanem
  • Anti Kesamaa, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Eiri Silivälja, Pärnu linna rahvatervise spetsialist
  • Liis Mätas, Kihnu vallavalitsuse liige
  • Kredi Vaher, Saarde abivallavanem
  • Küllike Altenberg, Põhja-Pärnumaa valla kultuuri- ja spordispetsialist
  • Kristi Kuusmik-Orav, HõbeKOBARa koordinaator
  • Kaisa Aasa, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht
  • Grete Arumäe, Päästeameti Lääne päästekeskuse peaspetsialist
  • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
  • Karin Uibo, PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond Pärnu piirkonnagrupi grupijuht
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukandi esindaja
  • Jana Ristimets, Eesti Punane Rist Pärnumaa seltsi esindaja
  • Anna-Liisa Delgado, Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistus (Vaimse Tervise Keskus)
  • Margit Seppik, Pärnu Haigla õendusabi juht
  • Madli Murumaa, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu maakonna haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.

Liikluskomisjon

Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem

Liikmed:

    • Siim Suursild, Häädemeeste ehitusvaldkonna abivallavanem
    • Martin Tee, Lääneranna valla abivallavanem
    • Toomas Parm, Tori valla taristu nõunik
    • Egon Vohu, Kihnu valla vallavanem
    • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
    • Toomas Tammela, Pärnu linna taristu- ja ehitusteenistuse liikluse spetsialist
    • Avo Rahu, Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik
    • Tõnu Kivis, PPA Lääne prefektuuri Pärnumaa piirkonnagrupi piirkonnavanem
    • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
    • Hannes Vaidla, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse juhataja
    • Sirli Tallo, Transpordiameti ohutus- ja ennetustöö osakonna ekspert
    • Jaak Saard, Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu Lääne üksuse liikluskorraldaja

Turvalisuse nõukogu

Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige

Liikmed:

  • Ain Järvesaar, Häädemeeste vallavanem
  • Hegert Vesik, Lääneranna vallavolikogu liige
  • Ingvar Saare, Kihnu vallavanem
  • Madis Koit, Põhja-Pärnumaa vallavanem
  • Martti Rooden, Saarde valla haldusnõunik
  • Lauri Luur, Tori vallavanem
  • Hiie Lainela, Pärnumaa Kodukant esindaja
  • Katrin Tamm, Terviseameti Lääne regionaalosakonna vaneminspektor
  • Renee Tammet, Päästeameti Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna juhataja
  • Karmen Vesselov, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja
  • Üllar Kütt, Pärnu politseijaoskonna juht
  • Kristel Toming, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
  • Marit Õun, Pärnu Haigla EMO teenistuse juhataja
  • Taavi Tamberg, usuühenduste esindaja, Pärnu vaimulike ümarlaua sekretär
  • Tiina Ruul, Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist (ohvriabi)
  • Virge Nummert, Sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eesti piirkonna koordinaator
  • Viljar Toots, Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor
  • Joosep Tammemäe, Keskkonnaamet, eluslooduse järelevalve osakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja
Skip to content