Pärnumaa õpetajate rahatarkuse mentorklubi 2024/2025 hooaja viiendal kohtumisel keskenduti investeerimisele ja varaklassidele. Rahandusministeeriumi eestvedamisel toimuva programmi eesmärk on parandada õpetajate finantskirjaoskust, et aidata neil teha teadlikumaid rahalisi otsuseid ning jagada teadmisi ka õpilastega.

Viiendal kohtumisel tutvustas ettevõtja ja investor Liisi Kirch osalejatele investeerimise kuldreegleid, mis aitavad tagada pikaajalist edu ja vähendada riske.

1. Alusta vara, st juba täna. Kõige parem aeg alustamiseks oli eile. Mida varem investeerimisega alustada, seda suuremat kasu saab ajas kogunevast liitintressist. Pikas vaates on katsiaturgude suund ülespoole.
2. Risk ja tootlus. Kõrgema tootlusega kaasneb reeglina suurem risk. Seetõttu tuleb teadlikult valida endale sobivad investeerimisvõimalused, kas madalama riskiga tähtajalised hoiused või võlakirjafondid või kõrgema riskiga aktsiad.
3. Hajutamine. Raha paigutamine erinevatesse varaklassidesse aitab vähendada riske. Kui “munad on ühes korvis” ja korv kukub maha, oled kaotanud kõik.
4. Kui ei saa aru – ei investeeri. Enne otsuste tegemist on oluline mõista investeeringu tegemisega kaasnevaid kulusid (sh maksud), sellega seotud riske ja riskide realiseerumise tõenäosust.

Kirchi sõnul on investeerimine mitmekülgne tegevus, mis avab ukse paljude võimaluste ja väljakutsete juurde. “Igal varaklassil on oma tugevused ja nõrkused, mistõttu sõltub investeerimisvõimaluste valik iga inimese riskitaluvusest, eesmärkidest ja finantsilisest olukorrast. Eduka investeerimise aluseks on teadlikud otsused ja põhjalik arusaam iga valiku eelistest ja piirangutest.” lisas Kirch.

Räägiti mitmetel teemadel

Mentorklubi kohtumisel anti osalejatele põhjalik ülevaade investeerimisvõimalustest, lähemalt räägiti hoiustest, väärtpaberi- ja investeerimiskontodest, aktsiatest ja võlakirjadest, investeerimisfondidest ja kinnisvarast. Osalejad said teadlikumaks järgmistel teemadel:

• Tähtajaline hoius on üks turvalisemaid investeerimisvõimalusi, pakkudes 100% garantiid kuni 100 000 euro väärtuses kõikides Eesti pankades. Kuigi tootlusprotsent on pigem madal, pakub see kindlustunnet ja distsipliini, kuna raha ei ole võimalik enne tähtaega kätte saada. Samuti ei kaasne sellega lisakulusid.
• Väärtpaberikonto on vajalik investeerimiseks aktsiatesse, võlakirjadesse ja investeerimisfondidesse. Konto avamise ja hooldamisega kaasnevad tasud, samuti tehingutasud ja valuuta konverteerimise tasud. Väärtpaberikonto võimaldab ligipääsu erinevatele investeerimisvõimalustele, kuid nõuab teadlikkust ja valmisolekut tasude maksmiseks.
• Investeerimiskonto võimaldab edasi lükata teenitud tulu maksustamist, olenemata tulu suurusest või ajast. Oluline on hoida investeerimiskonto tavalisest arvelduskontost eraldi.
• Võlakirjade puhul annab investor ettevõttele nö laenu ja ettevõttel tekib kohustus maksta tagasi põhisumma koos intressiga. Võlakirjade tootlus võib olla 10% ringis, kuid nendega kaasneb krediidirisk, kus ettevõtte pankrotistumisel jäävad investeeringust ilma ka investorid.
• Aktsiate ostmine tähendab osaluse omandamist ettevõttes. Aktsionäridel on võimalus saada osa ettevõtte kasumist, kuid pankroti korral rahuldatakse nende nõuded viimasena. Aktsiatesse investeerimine nõuab piisavat rahalist ressurssi ja hajutatust, samuti väärtpaberikontot tehingute tegemiseks. Oluline on analüüsida ettevõtte ärimudelit, kasumlikkust ja riske enne investeerimisotsuse tegemist.
• Investeerimisfondid pakuvad hajutatud investeerimisvõimalust, kus investorite vara kogutakse ja juhitakse professionaalse fondivalitseja poolt. Fondiosaku omanikul on õigus proportsionaalsele osale fondist. Investeerimisfondid erinevad likviidsuse, regioonide, fondijuhtide, tasude ja riskitaseme poolest. Indeksfondid (II ja III pensionisammas) on populaarsed valikud, pakkudes madalamaid tasusid ja laiemat hajutatust.
• Kinnisvarasse saab investeerida omandamise, arendamise või haldamise teel või ühisrahastuste kaudu. Kinnisvara investeeringud võivad pakkuda stabiilset tulu lühi- ja pikaajalise üürimise kaudu. Kinnisvara investeering ei ole passiivne investeering, kuna nõuab planeerimist ja haldamist.

Õpetajate rahatarkuse mentorklubist saadud teadmised aitavad osalejatel teha teadlikumaid otsuseid enda rahaasjade juhtimisel ning teadmiste edasiandmisel õpilastele. Järgmine klubi kohtumine toimub veebruaris, kus tegevõpetajad jagavad oma rahatarkuse õpetamise kogemusi ning osalejad esitlevad ettevalmistatud tunnikavasid ja kodutöid. Hooaeg lõpetatakse märtsis piduliku inspiratsiooniürituse ja galalga.

Õpetajate rahatarkuse mentorklubi

2024. aasta sügisel alustasid rahatarkuse klubid uut hooaega, kus Pärnumaa õpetajatest osaleb algajate grupis 28 ja edasijõudnute grupis 12 õpetajat. Klubi on tegutsenud nelja aasta jooksul ja seni on osalenud 70 õpetajat 31 haridusasutusest. Kokku on programmist osa saanud üle 520 õpetaja üle Eesti.

Mentorklubi eesmärk on pakkuda praktilisi teadmisi ja tuge, et õpetajad saaksid oma rahaasju paremini korraldada ning neid teadmisi ka õpilastele edasi anda.