ARENGUFOORUM
Foorumil käsitletakse Pärnu majanduse ja kestliku arengu tuleviku olulisi teemasid
4. detsember
10.15-16.45
Kogume kokku piirkonna ja riigi tippeksperdid, et arutada ja kujundada Pärnu ja Pärnumaa majanduse ja arengusuundi ning võimestada koostööd kõigi sektorite vahel. Päev päädib rahvusülikooli 105. aastapäeva tähistamisega
Ülevaade Eesti ja maailma majandusest aastatel 2025–2030: tänased murekohad ja homsed suundumused.
10.45 „Meil RB-äärne tänavas“ – Kristjan Kullerkan
Pärnumaa suuremate arengusuundade (energeetika, Rail Baltic, kaitsetööstus, metanool, vesinik, taristu jm) hetkeseis.
11.10 Sirutuspaus
11.30 „Rohepapp“ – Antti Roose
Kestlikkuse võtmed ühiskonna ja majanduse üleminekutes. Kohalikest ressurssidest ja kohalikust kasust.
12.00 Vestlusring „Multiversitas – Lääne-Eesti ja Pärnu mitmikkõrgkool“ – Modereerib Garri Raagmaa
Arutelu Pärnu mitmikkõrgkooli võimaluste üle:
13.00-14.00 Lõuna
14.15 „Be your own economical influencer – don’t wait influence from the capital city. Valmiera case (Latvia)“ – Valmiera linnapea Jānis Baiks
Ülevaade sellest, kuidas Valmiera käib vastassuunda regionaalpoliitika prognoosidele. Piirkond meelitab investeeringuid ning piirkonna SKP on kõrgem Läti keskmisest.
14.45 Vestlusring „Topeltpanus võidunumbritele“ Modereerib Sander Loite
Kuidas kahekordistada Pärnu majandustulemusi aastaks 2035?
Osalevad:
15.30 Töötoad
16.30 Päeva kokkuvõte
17.00 Pidulik õhtusöök ja vastuvõtt Restoranis Noot rahvusülikooli 105. aastapäeva auks
Tartu Ülikooli Pärnu kolledž tänab ja tunnustab parimaid
Muusikalist meeleolu loovad Inger ja Margus
Registreerimine lõppeb 27. novembril
Raul Eamets on töötanud 18 aastat Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professorina ja 8 aastat sotsiaalteaduste valdkonna dekaanina. Alates 2023. aasta novembrist on ta AS-i Bigbank peaökonomist.
Eametsa olulisemad uurimisvaldkonnad on ränne ja rändepoliitika, tööturu tulevikutrendid, noorte töötus, tööturu paindlikkus, haridussüsteemi vastavus tööturule, tööjõu prognoosid, ametialane mobiilsus, tööturu voogude analüüs, tööpuudus siirdemajanduses ja palgalõhe. Ta on ennast täiendanud Kopenhaagenis (DIS), Londonis (Birckbeck College ja UCL), Bonnis (IZA), Berliinis (DIW) ja Aarhusis (Aarhusi Ülikool).
15 aasta jooksul on Eamets osalenud 25 teadusprojektis Eesti tööturu eksperdina või töögrupi juhina. Kokku on ta avaldanud üle 150 teaduspublikatsiooni.
Valmiera linnapea Jānis Baiks on Läti Ülikooli ärijuhtimise bakalaureusekraadiga. Valmiera linnavolikogu linnapeana töötab ta alates 2014. aastast. Vahetult enne seda oli ta Valmiera linnavolikogu aseesimees ning enne seda töötas ta 11 aastat Valmiera omavalitsuse tegevdirektorina.
Valmiera on Lätis vastassuunda käiv piirkond, sest riiklikult prognoositakse neile kahanemist, kuid tegelikult piirkond areneb erinevates valdkondades meelitades enda juurde nii uusi inimesi kui investeeringuid. Nende uute tööstusparki plaanib tulla ka 700 miljoniline Fibenoli investeering.
Piirkonda külastasid kevadel ka Pärnumaa omavalitsuste juhid ning sellest saab lugeda artiklist: Valmiera, kuidas see võimalik on.
Mõned päevad tagasi oli piirkonnas lugu ERRis.
Kohast tegi ülevaate ka Delfi ärileht: Lätlaste saladus Kirjaneni tehase riiki meelitamiseks: muuda seadusi, reguleeri vähem ja paku ideaalset asukohta
Kristjan on Pärnumaa arendusjuht, kelle tööks on kogu Pärnumaa arendustöö koordineerimine nii kohalike omavalitsuste, kui riigi ja erinevate koostööpartnerite vahel. Arendusjuht veab eest ka maakondliku arendusstrateegia seiret ja uuendamist.
Kristjan on pärit Pärnust ning suurema oma karjäärist tegelenud projekteerimise- ja planeerimisega. Hariduselt on ta arhitekt ning viimased kuus aastat töötas Kristjan Tori valla peaarhitektina. Tema eestvedamisel said läbi viidud mitmed valla suuremad arhitektuurikonkursid (Sindi keskus ja selle väljak, Sindi kärestikukeskus, Tammiste algkool-kogukonnakeskus jpm).
Viimased 8 aastat on Kristjan elanud Sindis, mille lood on talle nii meeldima hakanud, et ta teeb linnas huvilistele ka ekskursioone.
Antti Roosel on Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorikraad. Hetkel töötab ta TÜ Pärnu kolledžis külalisprofessorina ja Tartu Energiaagentuuris projektijuhina.
Tema uurimisvaldkondadeks on geograafilised infosüsteemid, ruumiandmete haldus ja analüüs keskkonnakaitse valdkonnas; keskkonnaseire meetodid; saaste leviku modelleerimine, sh ohtlikud ained pinna- ja põhjavees; keskkonnaindikaatorid; ruumiplaneerimise metodoloogia arendamine; tehiskeskkonna olelusringi hindamine; taastuvenergia tasuvusanalüüsid ja energiatõhususe hinnangud.
Lisaks on ta Rahvusvahelise Maastikuökoloogia Assotsiatsiooni ja Eesti Geograafia Seltsi liige ning kirjutanud 104 teadusartiklit ja -trükist, üle 200 aimeartikli.
Wendre Group on üks Euroopa suurimaid vooditarvete tootjaid. Ettevõttel on oma tootmisüksused Eestis ja Poolas ning aastas toodetakse ligikaudu 20 miljonit tekki ja patja ning 600 000 voodit ja madratsit.
Wendre jaoks ei ole ringmajandus lihtsalt kohustus või viis kulusid kokku hoida – see on võimalus olla jätksuutlikum ja konkurentsivõimelisem. Otsides tekstiili- ja poroloonijääkidele väärindamisvõimalusi ning kaasates uusi ideid avatud innovatsiooni kaudu, soovib ettevõte luua rohkem väärtust ja liikuda veelgi kestlikuma tootmise suunas.
Ideid/lahendusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
Erilist tähelepanu pööratakse lisandväärtuse loomisele, skaleeritavusele ja vastavusele EL-i regulatiivsetele nõuetele. Eelistatud on lahendused, mis liiguvad kaugemale madala väärtusega väärindamisest ( downcycling). Wendre on valmis valitud lahendusi piloteerima, looma strateegilisi partnerlussuhteid ning integreerima paljulubavaid tehnoloogiaid või tootekontseptsioone oma tootmissüsteemi ja tooteportfelli.
Wendre Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, millel oleks järgmise 12–18 kuu jooksul reaalne tööstusliku piloteerimise potentsiaal. Hindamisžüriisse kuuluvad Wendre esindajad, korraldajad ja valdkondlikud eksperdid.
Wendre ootab uuenduslikke ideid, mis võimaldaksid tuua nende tooteportfelli uusi ringseid tooteid või integreerida tootmissüsteemi uusi töötlemistehnoloogiaid. Lahendused võivad käsitleda näiteks:
Väljavalitud tiimid saavad oma lahenduste arendamiseks tehnilist lisateavet materjalide ja tootmisvõimaluste kohta. Sõltuvalt pakutud lahenduse küpsusest ja potentsiaalist avaneb osalejatel võimalus algatada koos Wendrega pilootprojekte, ühisarendusi või strateegilist koostööd.
Piesta Kuusikaru is a family-owned farm located in Estonia’s scenic Soomaa region, combining rich cultural heritage with modern apple product innovation. Established in 1868 and lovingly restored by the current owners, the farm produces a variety of artisanal apple-based products, including pure apple juice, spiced apple drink, shrub syrup, slowly fermented apple cider vinegar, and award-winning apple stroop. Every product reflects their commitment to quality and craftsmanship.
Beyond production, Piesta Kuusikaru Farm is dedicated to sustainable practices and the principles of the circular bioeconomy. Recognizing the potential of apple residues like pomace, seeds, and peels, the farm actively seeks innovative ways to valorize these by-products into high-value applications. This aligns with their vision of minimizing waste and unlocking new opportunities for environmental and economic sustainability.
Piesta Kuusikaru Farm is eager to collaborate with other similar producers in the region to address shared challenges and explore innovative solutions. By pooling resources, knowledge, and ideas, they aim to foster a stronger network of sustainable producers that collectively advance the circular bioeconomy and create meaningful impacts within the industry.
Rahvatervise komisjoni esimees on Karmen Koppel, Pärnu linnavolikogu liige
Liikluskomisjoni esimees on Marko Šorin, Põhja-Pärnumaa valla abivallavanem
Liikmed:
Turvalisuse nõukogu esimees on Jana Ristimets, Pärnu linnavolikogu liige
Liikmed:
